SIBULASUPP

Teate, mul on mälestus viie aasta tagusest külastusest Tournai'sse, kus külmal talveõhtul sai ühes õdusas pererestoranis soendavat sibulasuppi söödud. Jeebulis, küll see oli hea. Kannan seda mälestust endaga kogu aeg kaasas nagu ka igatsust selle maitse vastu. Nüüd viis aastat hiljem kui käisime taas Tournais polnud enam ei seda restorani ega ka sibulasuppi. Egas midagi, tuli tegu endal ette võtta. Ma ei tea miks ma varem pole selle peale tulnud. See on üks ääretult lihtne supp ning ülimalt maitsev ning sai sama hea kui see, mis senini hingel kripeldas.

Supp pole üldse fotogeeniline ja minu niigi kehv pildistamisoskus sinna juurde ... parem lugege retsepti :)

1,5 kg sibulaid
75 gr võid
1,5 l veiseliha puljongit
1 kl punast veini soovi korral
soola, pipart

serveerimiseks kuiva saia ja riivitud Gruyere juustu.

Koori sibulad ja lõika nad pikkupidi pooleks ning viiluta peenelt. Prae võis nad kuldseks. Valva neid kullipilgul ja liiguta tihedalt, sest kui nad ära kõrbevad, siis on supp kibe ja mõru. Minu supipada pole eriti sõbralik ses osas, nii et praadisin sibulad hoopis kolmes jaos teflonpannil ja siis tõstsin potti ümber. Hea praaadimispõhja loputasin ka pannilt veega supipotti.
Kui sibulad on kuldsed, siis maitsesta nad julgelt soola ning pipraga, sibul ise on ju magus. Lisa neile 1,5 liitrit veisepuljongit ja soovi korral umbes veiniklaasi jagu punast veini. Keeda tasasel tulel 45 minutit. Korrigeeri maitseid kui vaja. Supp peab jääma mõnusalt piprane, soolane ja kuldselt magus ühteaegu.
Pane supikausi põhja kuivanud sai (kui kodus pole kuivanud saia, siis rösti ahjus), raputa sellele supilusika või paari jagu juustu ning tõsta kuum supp peale. Voilà, bon appetit! :)

Allikas: kokaraamat "La cuisine de grand-mère" sarjast Les bonnes saveurs.