Vana-aasta lubadusetused

Minu blogi on kahjuks olnud varjusurmas juba mõnda aega. Vahelduva eduga olen üritanud kuigivõrd seda pidada, aga mitte nii entusiastlikult kui varem. Ausalt öeldes kadus mul suvepuhkusega lihtsalt järg käest, pildid roogadest muudkui kuhjusid albumisse nimega "veebi panemata" ning napisõnalised retseptide ülestähendused ladestusid mustanditesse.

pilt internetist

Just siis kui olin enda jaoks formuleerinud mõtte, selle aasta sees blogi korda teha, külastasid meie majapidamist vargad ning viisid minema igasugust väärt kraami, muuhulgas ka minu sülearvuti, kus sees elu jagu pilte ja kritseldusi ning seda mitte ainult toidust. See on olnud äärmiselt ebameeldiv kogemus.

pilt internetist

Omamoodi lahendas see muidugi minu ajaveebi segaduse - nüüd ei ole seda sajakonna pildiga albumit silma riivamas ning pidevalt meelde tuletamas, et mul on palju asju tegemata. Samas pole mul ka enam korralikku ja mugavat blogi pidamise atribuuti - laptop, mis meile alles jäi, on praktiliselt jääaja igand, mis on nii aeglane, et kui mõnda programmi avad, võid samal ajal makaronid pudruks keeta. Ehk siis vana-aasta sees saab tõepoolest blogi korda sellele joone alla tõmmates.

pilt internetist

Puhkame veidi, tõmbame hinge, reisime kodumaale, istume pere ja heade sõpradega, korraldame suurejoonelisi pidustusi, sööme head ja paremat ning naudime maitsvaid jooke. Ning uuel aastal? Uuel aastal on palju põnevaid uusi projekte. Kas ka siin? Eks aeg annab arutust.

Teile aga soovin ma rõõmsat ja naudinguterohket pühadeaega! :)

Kolmekihiline tort

Selle tordiga on omajagu nalja saanud ja vaeva nähtud. Retsept seisab mustandite all juba pool aastat, aga avaldamiseni pole jõudnud erinevatel põhjustel. Peamine neist see, et iga kord kui ma seda torti tegin, tuli ta isemoodi välja ning selle perfektse lõpptulemuse saamine nõudis palju katsetusi, mõningasi lörriminekuid ning isegi teatavat ahastust.

Avokaado-banaani mahedik

1 avokaado
1 banaan
450 ml hapupiima/petti
3 tl mett
purustatud jääd või jääkuubikuid kui masin lubab

Meega röstitud ahjupeedid ning apelsiniporgandid

Hoolimata sellest, et need juurikaroad ka individuaalselt väga maitsvad on, passib neid eriti hästi koos teha, kuna nende maitsed täiustavad teineteist ilusasti. Magusad peedid ja hapukad porgandid sobivad kenasti mõnd lihatükikest saatma.

Kõrvitsasupp kookospiimaga

Üks hiljuti avastatud ja lemmikute nimekirjas end kindlalt kinnitanud vaimustav püreesupp kõrvitsast. Hästi sametiselt kreemine ning väga mõnusalt lihtsa maitsega, mida särtsutab kaunis tšillipipar, julge ingver ning pehmust lisab armas kookospiim. Tõepoolest üks väärt supp. Ja imeilusa kollase värviga, millest ma kahjuks pilti teha ei taibanud :)

~700 gr puhastatud ja tükeldatud kõrvitsat

3 kartulit

1 sibul

2-3 küüslauguküünt

0.5 tšillikauna

2.5 cm jupp ingverit

400 ml kookospiima

600-700 ml vett

soola

sorts õli praadimiseks

Kuumuta poti põhjas veidi õli ning prae selles hakitud sibulat, tšillit ja ingverit umbes 5 minutit. Lisa küüslauk ja prae veel mõni minut. Kalla potti kõrvitsakuubikud ning vesi ja keeda 10 minutit. Seejärel lisa kartulikuubikud ja keeda kuni kõik on pehmed. Püreesta sauseguriga lisades tasapisi juurde kookospiima. Maitsesta soolaga ning serveeri värvikate tšilliratastega.

Retsept mugandatud siit.

Greibi-granita

Greibi-granita ehk greibijää on õhtusöögi lõpetuseks kui täpp i peal. Imeilusa värviga, värskendav ja vaimustav magustoit, milles on parajalt nii põnevust kui ka ootuspärasust. Kuna magustoit sisaldab viina, siis ei ole see muidugi paslik lastele, aga enamusele neist niikuinii ei meeldi greip :)
Granitat võib ka alkoholita teha, ent siis ei saa magustoitu kauaks sügavkülma jätta, ta jäätub liialt ära (kui just mahlapulki teha ei soovi, aga selleks on teised anumad).

Ratatouille vol 2, ahjus valmistatult

Olen juba ammu mõelnud proovida Ratatouille'd ahjus valmistada meie tavapärase viisi asemel. Sellega on muidugi rohkem mängimist, aga see mäng väärib küünlaid. Mulle väga, väga maitses ta niimoodi valmistatult, isegi tsipake rohkem kui pliidil hautatult. Kuigi, kui juurikaid enne röstida ja siis pliidil edasi teha, siis on ilmselt ka see lugu veidi teise nüansiga. Idee kolmandaks versiooniks :)

Ja ma muidugi ei saa jätta mainimata, et see on roog, mis on järgmisel päeval veel maitsvam ning mis külmana tarbides viib ka keele alla.

Kohupiimakook kirsside ja martsipaniga

Hea mahlane kook, millele martsipan annab mõnusa maitsenüansi.

1 purk kirsikompotti
500 gr kohupiima
1 dl suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut

Rabarberikook kondenspiimaga beseekatte all

Kook on väga maitsev, just parajalt hapu ja magus, ainult et üsna vedela sisuga, kippus teine taldrikul laiali lagunema ning ei hoidnud vormi. Võibolla sellepärast, et mingil müstilisel põhjusel lisasin sinna 1 dl Kreeka jogurtit. Miks ma seda tegin, jääb siiani arusaamatuks :) Proovin mõni teine kord (huvitav küll millal) teistmoodi.

Kukeseenepasta

Mmmmmm ... Kukeseened on nii meeletult head! Kahju, et neid nii vähe aega saab - ainult puhkuse ajal kodumaal. Siin müüakse neid muidugi ka, aga hirmkalli hinnaga ja ma olen enam kui kindel, et metsast need küll korjatud pole, vaid on kuskil kasvuhoones samblale külvatud. Maitse on neil seetõttu ka oluliselt nõrgem. Küll aga sai puhkuse ajal Eestis ehedat metsaseent mitmel moel tarbitud ja kui tagasi Belgiasse sõitsime, avastasime Saksamaal poes ka sellised mõnusad ehedad kukekad, mis meiega koos prii küüdi Belgiasse said ning mis leidsid rakendust ühes imeheas kukeseenepastas. Nämm!

Palmisüdame salat avokaado ja pirniga

Taaskord üks tore salat palmisüdame ja avokaado duo baasil. Maitseb nagu ikka, hästi. Võibolla rohelise sibula ma asendaks järgmine kord mõne muu ürdiga, nt murulauguga, mis pole nii pretensioonika maitsega. Muidu igati viis!

Murzik: Yep, lose the onion :)

Kapsa-hakklihahautis hapukoorega

Kapsalainel seilates edasi. Üks minu lemmikumaid suviseid roogasid on kapsa-hakklihahautis hapukoorega. Ma ei teagi, et miks ta minu jaoks suvine toit just on, võibolla sellepärast, et talvel süüakse ikka rohkem hapukapsast. Igatahes on see üks mõnus roog, mis minu arust maitseb küll vist kõikidele eestlastele, sh ka lastele :) ... kas pole mitte julge avaldus?! OK, parandan ennast – ma pole veel näinud ühtegi inimest, kes minuga koos ühe laua taga seda süües, oleks teatanud, et see talle ei maitse. Mitte, et minuga koos laua taga istumine oluline oleks, aga ma ju ei tea, mis te seal kodus räägite ... ah jälle läks rappa :) Olgu kuidas on, minule see maitseb väga!

Porgandi-kapsasalat leesputkega

Vaat kui kapsas on juba koju toodud, siis tuleb teda ikka mitu päeva süüa :) Allpool väga mõnus salat, leesputkega. Leesputk ei ole väga levinud maitsetaim minu köögis olnud. Ei müüda minu arust teda ka poodides eriti. Küll aga avastasin ta siit ühest aiandist ning nüüd kasvab ta mu pisike aia nurgas. Ta on selline hästi intensiivse maitsega, hästi omapärane ja samas nii koduselt tuttav. Vanaemal kasvas ta ka aias ning ta pani seda suppidesse tihti. Maitselt meenutab ta midagi peterselli ja selleri vahepealset. Mõnus toode.

Kapsasalat

See on salat minu lapsepõlvest. Mulle hirmsasti maitses see salat ning ta oli üks esimesi soolaseid toite, mis ma ise valmistama õppisin. Millegipärast jäi selle söömisesse üksvahe auk, ent nüüd ongi aeg see viga parandada. 

Meelepärane kogus kapsast tuleb hästi peeneks hakkida (või riivida) ja mingi nuialaadse asjaga kergelt tampida. Valada peale 1 spl õli ja 2 spl äädikat, maitsestada suhkru ja soolaga ning hästi läbi segada. Jäta pooleks tunniks maitsestuma enne serveerimist.

Rabarberikook vaniljese kohupiimaga

Seda kooki olen teinud paar korda, ükskord nii nagu allpool kirjas, teinekord veidi vähem maitsestatud keedise ja ilma vaniljepudingupulbrita. Mõlemat pidi on mõnusalt maitsev.

Roheline salat avokaadost ja palmisüdametest

Avokaado ja palmisüdame koosluse headusest olen ennegi pajatanud, aga kui lisada sellele veel koriandrit, siis saab salat hoopis teise elu. Mõnus kerge vahepala.

Sidrunikook beseekatte all (Lemon Meringue Pie)

Tegelikult on see vana kook uues kuues, kuna kasutasin oma teise päeva sidrunikoogi retsepti, sest see on lihtsalt nii hea, ja tegin talle beseekihi otsa. Mulle meeldis, kuigi mulle meeldib vist ilma selle viimase osata ikka rohkem. Positiivne on muidugi see, et täidisest ülejäävad munavalged saab kenasti ära kasutada.

Sinepi ja juustuga täidetud kanafilee

Ühel hetkel avastasin külmikust mitu purki Dijon sinepit, mida oli sinna kogemata tavapärasest rohkem kogunenud ning mis, muidugi mõista, olid ka avatud. Otsisin netist retsepte, mis sisaldaks sinepit üht- või teistpidi ja nii see retsept minuga kõnelema hakkaski. Originaalis peaks küll kasutama teralist (Inglise) sinepit, aga otsustasin seda tõika eirata, muidu oleks pidanud veel ühe sinepipurgi koju tarima.

Retsept on lihtne ja roog maitsev. Tavaliselt eelistan ahju panemiseks ikka sellist maitsekamat kintsuliha, aga kui rinnafilee pekki täis toppida ja ümber ka veel teist kerida, siis see sobib kah täitsa hästi :)

Ahjaa valmisroast ununes pilt teha, vaadakem siis üht protsessist tehtud ülesvõtet.

Sai päiksekuivatatud tomatite ja pisikese rosmariiniga

See sai on mõnus, eriti hea soojana. Ta pole just selline tüüpiline hommikusöögiks moosiga tarbitav sai, aga näiteks juustuga sobib ta oivaliselt, samuti pasteediga ja ühe kena prosciutto seltsis on suisa suussulav amps.

Tuunikalaomletikesed

Need tuunikalaomeltikesed on väärt leid nami-nami retseptikogust. Väga head ampsud nii soojalt kui külmalt, sobivad nii argipäeva hommikusöögilauale kui ka pidulikumale kattele või piknikukorvi rätiku alla. Natuke mugandasin retsepti, kuna üks külaline ei armastanud sibulat, siis asendasin selle paprika ja küüslauguga. Sobis ideaalselt ja ma neid ei raatsiks ka teinekord välja jätta, kui sibulasööjaid on, siis lihtsalt lisa

Lemon curd ehk sidrunivõie

Lemon curd on meeletult maitsev toode. See vallandab minus tõsise Puhhi sündroomi - võiksin mõnust mõmisedes üksipäini terve purgi tühjaks limpsida, aga siis jääksin ka, naksti, ukseauku kinni. Kaloritega see toode ei koonerda, ega ka maitsetega. Hommikul röstsaiale kiht sidrunivõiet ja maailm on hoopis ilusam paik. Sobib ka mitmetesse kookidesse panna. Eriti hea on aegajalt teleka eest irdudes, nii muuseas külmkapist möödudes, otse purgist näpuga seda musisse pista. Salamisi, muidu teised tahavad ka ;)

Krevetid, mango ja kookospiim

See on minu üks suuri lemmikuid. Väga maitsev roog, mille söömisel võib end mõnutundest lihtsalt ära nikastada. Jummi-jammi! :)

Vürtsikas pommuhautis tatraga

See tagantjärgi retseptide kirjapanek polegi alati nii lihtne, eriti kui sa avastad teatavad erisused mustanditesse kirjutatu ja tehtud pildi vahel. Käesoleva roa puhul ajas mind segadusse tomat, mis pildilt paistab, aga mis mu kriitseldatud retseptimustandis mitte mingit pidi ei kajastunud. Tõenäoliselt kasutasin ma seekord tomateid hakitud kujul, aga ma ei välista purustatud tomatikonservi ka. Ehk siis suhtugem tomatite ja vee lisamisse loominguliselt.

Aga toidu maitse on küll ehedalt meeles, seda peamiselt abikaasa õhkamiste tõttu, kes sellest aegajalt ikka juttu teeb. Maitses hästi järelikult :)

Idamaine veisemaks kookoskastmes

Sekka üks ilma pildita retsept. Tõele au andes ei arvanud ma, et see roog üldse kirjutamisväärt on, aga ennäe imet, mekkis kui kuld. Väga ootamatu kooslus, väljanägemine pole ka suurem asi, aga maitse on oivaline. Jäin väga rahule. Teinekord võib silmailuks sinna üht-teist värvilist sisse sokutada ja koriandriga üle puistata, seekord polnud külmkapist neid võtta.

Baasretsept:
Veisemaks (paras kogus ehk mis kassist üle jääb)
1 sibul
2 küüslauguküünt

Suitsukala vormiroog

Selle vormiroa valmistamiseks sobib nii valge kui punane suitsukala. Hästi hea kodune argiroog, salat kõrvale ja terve pere jälle toidetud ning rahul.

Kanakarri

Kanakarri sisaldab isetehtud karripastat ning tänu sellele on ta pungil ehedaid vürtse, meeliülendavaid aroome ja mõnusaid maitseid. Idamaise köögi austajatele, nagu seda meie peregi on, sobib ta suurepäraselt.

Kanajalad Jamie moodi

Minu blogimisse on jäänud üüratu auk ja nüüd on järg käest kadunud. Aeg ja toimetused on oma lõivu nõudnud ning esiti mõtlesin, et tühja kah, las siis raugeb see ind ... siis aga meenus, miks seda blogi üldse pidama hakkasin. Oli ju eesmärk teha oma retseptikogumik, mitte juturaamatut kirjutada :) Seda enam, et otsisin ükspäev üht vahepeal tehtud rooga mööda netti taga ja ei leidnud sellest enam jälgegi. Nüüd siis vuristan oma vahepeal tehtud toidud siia riburadamisi üles. Kord majja!

Need Jamie moodi kanajalad on klassikaliselt maitsvad. Ei mingeid peenutsevaid koostisained, kõik on kodune ja armas. Erinevalt Jamiest lisasin ma sutsu veini roale (õli asemel), kastmeks - siinse kultuuriruumi mõjud vist :)

Klassika: tomati-mozzarella salat

Kaks tomatit ja üks mozzarella viilutada ning laduda vaheldumisi talrikule ritta. Niristada üle oliivõliga ning puistata peale soola ja pipart ning peotäis basiiliku lehti. Serveeri ciabatta või muu toreda saiaga.

See on täiesti oivaline salat!

Salatipesa

Üks maitseküllane salatipesa, mis sobib kergeks vahepalaks palaval suvepäeval või siis eelroaks talvisel pidulaual. Kuna kirjade järgi on suvi kuid ilma järgi rohkem nagu talv (mõningate liialdustega muidugi), siis sobib see salat praegu kohe topelt hästi! :)

Jamie vägev grillikaste

Üldiselt mulle Jamie retseptid väga meeldivad ja tavaliselt ei ole nad ka eriti keerulised, aga selles ameerikamaa raamatus on küll kõikvõimalikke tegevusi hõlmavaid kirjutisi.

See grillikaste nõuab ka üskjagu mängimist ning tulemus oli esialgu veidike pettumust valmistav. Maitselt on ta väga hea, kuigi ma lisaks veidi soola, tsipake rohkem tšillit ning pisut vähem apelsini koort, aga tekstuur oli see, milles mul oli lihtsalt teine ettekujutus. Arvasin, et ta on selline nagu ketšup, aga pigem on ta nagu tomatimahl. Seega seisis ta mul kapis tükk aega enne kui temale õige kasutuse leidsin - see saabus koos grillihooajaga. Doh! Ega nimest ju ma ei võinud seda välja lugeda eks :)

See kaste sobib väga hästi kana marineerimiseks, alles ükspäev tegime kanatiibadele sellega vanni. Aga nagu öeldud, ma lisaks, kui mitte kastmele, siis pärast marinaadi, rohkem soola ja tšillit. Siia aga panen retsepti kirja nii nagu vanameister ise.

Nipinurk

Kõige parem viis munavalgete ja -kollaste eraldamiseks on kui lüüa muna katki sõrmedele. Valge voolab sõrmede vahelt läbi ja kollase saab siis kenasti teise kaussi tõsta.

Hamleti monoloog

Eile, ühel olengul, trehvasin uute inimestega, kellest üks tutvustamise ja kätlemistseremoonia ajal teatas, et on mu toidublogi lugenud. Mispeale, kõik, kes mind tundsid, ühehäälselt imestasid, et: "Sa pead toidublogi?"
I was outed :)

See ajendas mind natuke seilama põhjuste lainel, mõtlema järele, miks ma seda teen. Ja kas ma üldse peaks seda tegema. Veelgi enam, see hakkas kõditama mu uudishimu, et kes minu blogi siis loeb.

Hunnitu tomatisupp kitsejuustuga

Lõpuks jõuan ka selle tomatisupi retseptini, mis mul siin ammu juba ootab kirjapanekut. Justkui neid vähe oleks mu blogis :).
See supp on erakordselt mõnus (nagu nad kõik) - tekstuurilt sametiselt pehme, äratab kõik maitsemeeled oma tulisusega ning samas rahustab nad maheda kitsejuustu mekiga. Meie, kui paadunud tomatisõprade, juustuaustajate ning muidu suuremat sorti toidunautlejate, suur lemmik.

Õunatort ehk tagurpidi õunakook

Mäletan, et selle retsepti andis meile mu soome keele õpetaja, siis kui käisin seitsmendas klassis. Tegemist on tagurpidi õunakoogiga, kuid see pole siiski päris prantslaste tarte tatin. Ja ausalt öeldes, on see minu arust hoopis maitsvam!

Sügisilm ja konnalonni

Juba teist päeva haigutab õues hall sügisilm ja mälestus kolmekümnekraadisest soojast on kui peoga pühitud. Käisin kärmelt eksamil ja nüüd istun toas ja joon kohvi ning mõtlen, et kas juunis kütte sisselülitamine oleks liialt ekstentriline tegevus. Kass pendeldab ka toa ja õue vahet nagu meeltesegane, käib ikka kaemas, et kas on juba paremaks läinud, ent tuleb taas heitunult tuppa tagasi. Tegelikult ei ole sünnis kurta, ise ma seda vihma soovisin.

Muuseas tegin avastuse, et vihmase ilma korral laiutavad teedel nälkjad. Sõna otseses mõttes laiutavad! Nad on vähemalt 10 cm pikkused ja 2 cm laiused limased rondid. Üks neist oli end hommikul armsasti vastu ukseklaasi litsunud nii, et ma tuppa astudes end istuli ehmatasin. ÖÄKK! Ja mõelda vaid, et põdesin nende pisikeste limukate pärast, kes mu rabarberit söömas käivad, teadmata, et tagaaias on end tõelised monstrumid sisse seadnud. Kindlasti on neil kihvad ja nad roomavad ülihelikiirusel...prrr.

Näe, mõtlesin, et teen sissekande heast tomatisupist, aga nüüd pärast limukajuttu nagu ei tahagi :) Riputan siia hoopis konnajalgade retsepti, haakub paremini.

Hernesupp basiilikuga

Kui pole aega või viitsimist suuremalt kokata, siis see külmutatud hernestest valmiv supp, sobib ideaalselt menüüsse. Väga lihtne ja kiire toidutegu ning mõnusalt maitsev supp ongi valmis.

Banaanijäätis - maailma lihtsaim

Selle suve hitt on banaanijäätis. Seda on ülilihtne valmistada, on vaja vähe tooraineid ja lõpp-produkt on tervislik ja hästi maitsev. Ma ei teagi kuskohast see retsept pärineb, mina leidsin ta esmalt siit, aga põhimõtteliselt on terve internet seda täis.

Niisiis sul läheb vaja küpseid banaane ja ...

Rabarberikook keedukreemiga

Tamtaratamtaraaa! Lubage esitleda, minu päris esimene keedukreem. Ja mis veel uhkem, minu esimene kook selle kraamiga. Abikaasa oli ülirahul, sest see on tema üks lemmikumaid kooslusi - rabarber (või õun, kõige popim kui mõlemad) ja keedukreem.

Aga kook oli nämpsik.Veidike rohkem oli temaga mässamist kui tavaliste küpsetistega, aga vaeva väärt. Retsept on pärit siit (Terevisioon), aga no see ei oleks minulik, kui ma ei suudaks selles midagi sassi ajada. Seekord siis rändas põhja rohkem suhkrut ja vähem jahu kui originaalis, aga kui aus olla, siis sai magusus küll täpselt paras niimoodi. See võis muidugi ka olla tingitud sellest, et ma panin rohkem rabarberit :)
Jahu võib küll 20 gr rohkem panna, kergem tainast vormida. Eeldatavasti.

Rabarberi-toscakook

Vat ei teagi kuhu nüüd piinlikkusest silmi peita. Nii pikk vahe on blogimisse sisse jäänud, et sõbrad kodumaal juba tunnevad muret ega me viimati nälga pole surnud. Paraku peab tunnistama, et söögitegemine on jätkunud sissekannetest hoolimata ning suveks saledaks programmiga pole suutnud isegi alustada mitte.

Ühel hetkel kadus lihtsalt kirjutamise motivatsioon ära. Siis pressis elu muude toimetustega peale ning seejärel laekus õuele suur suvi ühes muljetavaldavate soojakraadidega. Viimase üle ma ei kurda, oligi teine tänavu hiljaks jäänud. Varsti saavad ka eksamid seljataha ning siis võib täiel rinnal puhkama hakata.

Küll aga on õnnestunud mul teha mõned megahead rabarberikoogid, mis keeled suisa alla viivad.

Rabarberikook hapukoorega

See on üks mõnus kook. Põhi küll on paks ja näib biskviidine, aga on siiski mahlane ja maitsev. Retsept nami-namist.

Kala porru ja hapukoorega

Abikaasa retseptivaramust üks väga hästi maitsev kalaroog, mida on imelihtne valmistada. Sul on vaja vaid head valget kala, porrut, tilli, hapukoort ja sutike nipet-näpet juurde. Ükskord ma pajatan pikemalt sellest kooremajandusest siin, kui lugeda on soovi, praegu aga viskan retsepti üles ja asun majas tuuseldama. Õhtuks on oodata külalisi.

Sinepine sea sisefilee, taipärased porgandid ja juustune riis

Jube pikalt on eetris vaikus olnud. Eelmise postituse põhjal võiks arvata, et kui läksin kööki rabarberikooki (õudselt tahaks rabarbri öelda) tegema, siis juhtus minuga midagi. Tõest muidugi see kaugel pole, sest tegelikult nii ka oli. Sain endale imeilusa paarisentimeetrise põletusarmi käele. Aksessuaarid suveks omast käest võtta. Mina ja ahjud - noh üleme nii, et meie suhe on kõrvetav. Abikaasa juba ammu arvab, et ma peaks endale silikoonist ülikonna selga tõmbama kui ahjule läheneda on vaja. Pean möönma, et selles on teatavat mõtet küll.
Aga mitte sellepärast pole sissekanded soiku jäänud, vaid mind on tabanud tohutu kevadväsimus, mis avaldub peamiselt kahjuks mu vaimse maailma kängumises. Füüsiline platvorm on endiselt tegus - aiatööd, kokkamised, seiklemised, üritused, võõrustamised, reisimised - kõik see on päevakorral. Aga ma lihtsalt ei suuda end kokku korjata ja näiteks e-mailidele vastata või blogi kirjutada või õppida. Seda viimast oleks hädasti vaja, sest lisaks prantsuse keele eksamile ähvardavad mind ka tööle saamiseks tehtavad katsed, milleks oleks vaja läbi lugeda üks võimatult igav raamat. Ja mulle ju meeldib muidu raamatuid lugeda, aga niipea kui selle sinise üllitise kätte võtan, kukuvad silmad plaksti kinni ja aju teeb shut downi. Ning selle restartimine ei ole üldse sekundite küsimus nagu Macbook mul arvata lubab. Ja üldse, seal katsetel on kasutuses Microsoft...mul pole sellest enam halli mälestust ka. Ma teadsin kohe, et see mäkk on puhtalt edev vidin, aga ikkagi oli õudselt vaja teda.
Ma lähen nüüd tõmban oma CVst maha arvutioskuse ja õppimisvõime.

Ja ma just veendusin, et parim viis veeklaas tühjaks saada on see lihtsalt ümber lükata.

Aga kokkamisega olen ma sinasõber edasi, muidugi kui jätame kõrvale põletushaavad, ümberläinud toiduained, ahjupõhja valguva suhkru-või segu ja muu seesuguse igapäevase värgi. Allpool olev sinepine siga oli minu arvates viis pluss roog ja temale sekundeerivad porgandid ja riis samuti.

Kinoa salat kidney ubade ja paprikaga

Kriban sähvilt siia ühe vaimustavalt hea salati retsepti ja siis kaon kohe kööki rabarberikooki tegema.

Kinoa on mõnus, kasulik ja gluteenivaba. Minu täitsa esimene katsetus selle maltsalisega, aga kindlasti mitte viimane. Ja mitte sellepärast, et teda veel pakis alles on, vaid ta lihtsalt väga meeldib mulle. Hää kraam.

Rummine rosinasai kaneeliga

Täna öösel nägin ma unes oma endist töökohta koos sealsete kallite kolleegidega. Asjatasin ja toimetasin, organiseerisin koosolekut ja tegin muid endiseid tööülesandeid. See oli kohe nii reaalne tunne, et ärkasin üles ja kontrollisin igaks juhuks, et kas olen äratuse õigeks ajaks pannud, et hommikul tööle jõuaksin kenasti. Võttis tükk aega enne kui aru sain, et vähe sellest, et ma enam tööl ei käi, ei ela ma ka Eestis enam. Võõrutusnähud? Või siiski see ebasündsalt rummine küpsetis, mis eelmisel õhtul tehtud ning söödud sai :)

Taaskülastus laimi ja valge šokolaadiga juustukoogi juurde

Olen seda algset laimi ja valge šokolaadiga juustukooki mitmedki korrad teinud ja retsepti muutnud veidike endale meelepärasemaks - leidnud selle tasakaalu magusa ja hapu vahel. Lisaks on kook saanud hoopis parema põhja endale, eelmine oli kuidagi liiga paks ja pudisev. Et siis harjutamine teeb meistriks. See on endiselt üks mu lemmikuid.

Kleepuvad kanatiivad

Vahel on nii mõnus teha üks laisk ja mõnus kodune filmiõhtu - kuhjata lauale head ja paremat toidukraami, panna haardeulatusse sobivat joogipoolist, tõmmata tekk ninani ja nautida rahulikult linateost. Mmmm.

Need kleepuvad kanatiivad sobivad sellesse teemasse kui valatult, ainult, et päris ninani ei saa tekki siis tõmmata muidugi. Varuge salvrätte ka, sest noa ja kahvliga kanatiibade söömine on rangelt keelatud!

Bulgur-nisu salat

Tänane päev algas minikatastroofidega. Esiteks oli sai hallitama läinud, mistõttu pidin hakkama ahvi kiirusel putru valmistama. Meenus, et kassile on vaja rohtu anda, õngitsesin seda parasjagu pakendist välja, kui kastrulis piim plahvatas ja üle kees. Seepeale pudenes kassi medikament sajahambulise vaiba sisse ja kadus. Hakkasin piima koristama ja loomulikult põletasin seejuures käe ära. Abikaasa koputas vastu käekella ja teadustas, et peab 10 minuti pärast kodust lahkuma. Puder ei olnud hea. Urrr.
Muuseas päästasin kassi kangelaslikult puugi rünnakust, kes tema karvade vahele kaevus, lootuses sinna end mugavalt sööma seada. Kui ebameeldiv. Ma ei tea miks ma arvasin, et siin tsiviliseeritud riigis äkki puuke pole. Tutkit.

Siin aga lõunaks üks lihtne ent maitsev salat. Ilma katastroofideta.

Valged sparglid, lihtsalt!

Mulle väga maitsevad sparglid ja kevad on see tore aeg, kus nende hooaeg õilmitseb ning nad on kohe eriti hõrgud ja värsked. Tavapäraselt hakkab see hooaeg pihta aprilli keskel ning lõppeb juunis, praegu mulle tundub, et see pole veel päris käes.

Mina olen olnud rohkem rohelise spargli usku, sest ta näeb lihtsalt esteetiliselt tunduvalt kenam välja. Aga belglased armastavad palju rohkem hoopis seda valget isendit. Neil on isegi kõik standardid välja töötatud, et kui pikk ja paks üks spargel peab olema ja sellele vastavalt saab ta siis ka märgistuse A või AA või siis rohelise puhul ka B. Lisaks on spetsiaalsed ka pakendamise viisid ja pakendite värvid. Terve teadus. Üllatav fakt - spargel võib kasvada päevas kuni 15 cm.

Proovisin ka siis seda "valget kulda" valmistada ja kuldaväärt tulemus sai. Abikaasa kiitis, et need olid parimad sparglid, mis ta oma elus on saanud...ja ei ole ainukesed eks :) Siiamaani lehvivad mu kõrvad heameelest.

Teise päeva sidrunikook

Mulle meeldivad väga tsitruselised maitsed ja see kook on neist pungil. Ainus miinus selle küpsetise puhul on see, et seda kohe tarbida ei saa. Õigemini saab küll, aga lihtsalt valmistamisjärgsel päeval on maitsed oluliselt oivalisemad. Nii et kannatust ja kahvlid peost.

Võrratu moussaka

Nii, siin on üks ammune võlg, mis tasutud saab - moussaka retsept. See on üks väga-väga maitsev roog! Pealegi kalli abikaasa tehtud, tema "firmakas". Kindlasti soovitan kasutada lambahakkliha või vähemalt segu sellega. Kui aga kasukakandja üldse ei meeldi või teda saada pole, siis ajab ka veis asja ära.

Sellest kogusest saab päris piraka moussaka. Sõime aplalt mitme külalisega, kuid siiski jagus teist ka järgmiseks päevaks. Nämm!