Showing posts with label Baklažaan. Show all posts
Showing posts with label Baklažaan. Show all posts

Ratatouille vol 2, ahjus valmistatult

Olen juba ammu mõelnud proovida Ratatouille'd ahjus valmistada meie tavapärase viisi asemel. Sellega on muidugi rohkem mängimist, aga see mäng väärib küünlaid. Mulle väga, väga maitses ta niimoodi valmistatult, isegi tsipake rohkem kui pliidil hautatult. Kuigi, kui juurikaid enne röstida ja siis pliidil edasi teha, siis on ilmselt ka see lugu veidi teise nüansiga. Idee kolmandaks versiooniks :)


Ja ma muidugi ei saa jätta mainimata, et see on roog, mis on järgmisel päeval veel maitsvam ning mis külmana tarbides viib ka keele alla.

Vürtsikas pommuhautis tatraga

See tagantjärgi retseptide kirjapanek polegi alati nii lihtne, eriti kui sa avastad teatavad erisused mustanditesse kirjutatu ja tehtud pildi vahel. Käesoleva roa puhul ajas mind segadusse tomat, mis pildilt paistab, aga mis mu kriitseldatud retseptimustandis mitte mingit pidi ei kajastunud. Tõenäoliselt kasutasin ma seekord tomateid hakitud kujul, aga ma ei välista purustatud tomatikonservi ka. Ehk siis suhtugem tomatite ja vee lisamisse loominguliselt.

Aga toidu maitse on küll ehedalt meeles, seda peamiselt abikaasa õhkamiste tõttu, kes sellest aegajalt ikka juttu teeb. Maitses hästi järelikult :)



Võrratu moussaka

Nii, siin on üks ammune võlg, mis tasutud saab - moussaka retsept. See on üks väga-väga maitsev roog! Pealegi kalli abikaasa tehtud, tema "firmakas". Kindlasti soovitan kasutada lambahakkliha või vähemalt segu sellega. Kui aga kasukakandja üldse ei meeldi või teda saada pole, siis ajab ka veis asja ära.

Sellest kogusest saab päris piraka moussaka. Sõime aplalt mitme külalisega, kuid siiski jagus teist ka järgmiseks päevaks. Nämm!



Terav tomatisupp pommu ja paprikaga

Tomatisuppe on juba üksjagu mul blogis ja ilmselt pole nad väga palju teineteisest erinevad, aga mingid variatsioonid ikka leiab. Tomat on lihtsalt nii hea igas vormis, me armastame seda väga. Seekordki tuli abikaasa koju ja teatas, et tema tahaks nüüd üht teravat tomatisuppi. Ja nii see keedus sündiski, kraapisin kokku selle, mis kapis leidus ja ... voilà!



Küpsetatud beebiforell valge veini ja fenkoliga ühes Hummeri aiaviljadega

Iga kord kui ma fenkolit toiduvalmistamisel kasutada soovin, mängime abikaasaga maha näitemängu, kus mina erudeeritult fenkoli kasulikkusest räägin ning abikaasa peenetundeliselt selle maitseomadusi kirjeldab... Ehk siis mina ütlen: "Ma panen fenkolit ka" ja tema vastab: "Öäkk!"

Ja iga kord oleme üllatunud, kui maitsev ja tore see köögivili siiski on lõpp-produktina. Mis muidugi ei takista sama näitemängu järgmine kord taasesitamast.

Beebi- ehk portsjonforell on mu suur lemmik, mõnusalt mahlane ja maitsev uimeline. Ja küpsetuspaberi sees on neid hea valmistada, see töötab kui aurutaja. Kala küll ei pruunistu, aga liha jääb mõnusalt hõrk ning hästi maitsestunud. Serva tegime seekord teistmoodi ahjujuurikaid, mille ma ühest minu arust kõige kihvtimast & mõnusamast toidublogist maha viksisin.



POMMUPADA

Lammas, pommu, koriander, tomat...see maitsekooslus ajab mind lihtsalt hulluks. Ja kui veel lisada ohralt küüslauku ja mõnusalt teravat tšillit, siis võib mõnutundest end suisa ära nikastada :)



VÕRRATU POMMULASANJE - pastavaba

Pommu, baklažaan, munataim... heal lapsel mitu nime. Olen viimasel ajal tema pärast suisa arust ära. Vähe sellest, et ta näeb nii ilus välja, maitseb ta küpsetatult taevalikult hästi. Seekord tegin siis lasanjet, kus tavapäraseid pastaplaate on asendamas pommu isiklikult. Tõeliselt meeliülendavalt hea roog!



RATATOUILLE


Ratatouille on üks äraütlemata mõnus roog. Tavaliselt süüakse seda millegi saateks (näituseks sobib ta suurepäraselt lambaga mehkeldama), aga meile meeldib ta täiesti iseseisva roana. Juurde võib hammustada värsket baguette'i ürdivõiga ning rüübata peale jahutavat veinikest.

Ratatouille valmistamisviise on mitu, nagu ka retsepte. Tehakse seda nii ahjus, pannil kui ka potis. Võid teha nagu Julia Child ja J. Robuchon ning küpsetada igat aedvilja tükki eraldi potis ja pärast kõik kokku panna kas ahju või potti. Kindlasti maitsev, aga liig udupeen mu jaoks. Pealegi ma armastan neid segunenud maitseid...mmm.
Meie ratatouille retsept ja tegemisviis on õpetatud meile ühe prantsuse vanaproua poolt, selline maalähedane, mis ei pretendeeri Michelini tärnidele (retsept siis, mitte tädi) ent on väga maistev sellegipoolest.