Veiselihahautis läätsedega

Täna klopsime kokku asjad, mis kapis leiduvad. Nimekiri on küll pikk, aga enamus neist maitseained õnneks. Roog on hea, toitev ja talvine. Pole vist kõige suurem hitt selles suvises ilmas, aga laualt kadus küll nõiaväel :)



Maksasupp

Parasjagu on meil pooleli kolimisaktsioon, mis tähendab, et meie päevi ja õhtuid sisustab pakkimistegevus ja remont. Ning koristamine, koristamine, koristamine. Hea, et mulle see tegevus meeldib, muidu oleks üsna õudne. Kõige selle juures pean kahjuks kokanduse arvelt lõivu maksma. Mitte, et ma ei tahaks, aga lihtsalt ei jaksa, süüa teha õhtul. Seega on meie toitumine üsna kaootiline ja mitte nii tervislik kui me sooviks. Vahel siiski võidab toidutegemiskihk rampväsimust ja potid-pannid saavad määritud. Siin üks omapärane ja mõnus supp, mis kahjuks erilist silmailu ei paku :)



Imehea läätsesalat vürtsikas kastmes

Kuidas sünnib üks salat, mida päris omaloominguks pidada ei saa, aga mis päris maha viksitud justkui ka pole? Lihtne. Sa lappad internetis erinevaid toidublogisid ja retseptikogumikke, nii emakeelseid, inglise- kui (harjutamise mõttes) ka prantsuse keelseid. Nopid ideid siit ja sealt. Kujutad ette erinevaid maitsekooslusi. Mõtled, mis sul majapidamises on ning mida poes head pakutakse. Ja justkui imeväel hakkabki peas küpsema üks tore retsept, mis siis paslik on üles kribada ning mis veel valmistamise käiguski veidi lihvida saab. Minu inspiratsiooniallikad on siin, siin, siin ja siin ning muidugi abimees google :)

Läätsed on minu suured lemmikud. Nad on võrratult maitsvad ja ideaalsed tervisliku toitumise aluseks. Neid sobib kasutada nii suppides, salatites, hautistes, lisandina prae kõrvale, iseseisva söögina, soolastes küpsetistes ja ma olen kindel, et ka magustoidus on neil oma roll. Nad on hästi toitvad, kiudaine- ja valgurikkad, vähese rasvasisaldusega, veresuhkrut stabiliseerivad ja sisaldavad üldse palju kasulikke aineid nagu foolhape ja B vitamiin näiteks.
Spinatis aga on kaltsiumi, kaaliumi, rauda, vitamiini Q, K, A ja kes teab veel mida. Üks kasulikum kui teine. Musklid hakkavad näiteks kasvama kui Popeye multikat uskuda :)

Lisaks kõigele, on see lihtsalt imeliselt maitsev salat!



Rikkalik kaerahelbepuder

Hommikud on mõnusad! Sellised päikselised ja sujuvad. Raadio mängib mahedaid viise. Köögist tulvab peent kohviaroomi ning pannil särisevad vorstid ja munad. Pärast hommikusööki võtad raamatu ja istud kohvitassiga terrassile. Soe tuul sasib juuksesalku, hommikune päike küütleb kasteheinalt vastu ning linnud siristavad ümberringi. Aeg jääb justkui seisma. Selline on unelm :)

Tavapärane hommik saabub äratuskella ja remonti tegeva naabri esimeste kellutõmmetega. Ilm on nii kuis jumal juhatab. Ei mingit kohviaroomi, kuna peened ja moodsad aparaadid seda ei tooda ning vorste ja mune ei prae ju argipäeva hommikuti keegi. Seega nosid laua ääres oma võikut, vaatad hommikust Terevisiooni ja terrassist võid vaid und näha, märts ju siiski.

Linnud vähemalt laulavad aastaringi - tuvid ei lenda kuhugi :)

Sellest hoolimata mulle meeldivad hommikud. Mulle meeldib vara ärgata, sest siis on päev pikem. Ja päevad on ju nii põnevad, täis igasugu õnnelikke pisiasju.

Hommikutega seoses üks vahva eluline tõde imearmsast A. Milne raamatust:

“When you wake up in the morning, Pooh,” said Piglet at last, “what’s the first thing you say to yourself?”
“What’s for breakfast?” said Pooh. “What do you say, Piglet?”
“I say, I wonder what’s going to happen exciting today?” said Piglet.
Pooh nodded thoughtfully.
“It’s the same thing,” he said.



Terav tomatisupp pommu ja paprikaga

Tomatisuppe on juba üksjagu mul blogis ja ilmselt pole nad väga palju teineteisest erinevad, aga mingid variatsioonid ikka leiab. Tomat on lihtsalt nii hea igas vormis, me armastame seda väga. Seekordki tuli abikaasa koju ja teatas, et tema tahaks nüüd üht teravat tomatisuppi. Ja nii see keedus sündiski, kraapisin kokku selle, mis kapis leidus ja ... voilà!



Kartuligratään rosmariiniga ning vürtsköömne ja tšilliga mekitatud lõhe

Ma ei hakka kiitlema, et akna taga ploomipuul on juba mõned õied ning lehed puudel on armsasti pungumas või et täna on 18 kraadi sooja, helesinine taevas ja päiksesära ei mahu õue ära. Ja sellest ma ka ei räägi, et istun praegu t-särgi väel rõdul ja mul on palav. Vot sellistest asjadest ma üldse ei räägi, vaid mainin, et neljapäev on kalapäev ning viskan siia kirja ühe lihtsa vee-eluka retsepti ühes kartuligratääniga :) Kaunist päeva teile!



Siidine kartulipüreesupp tšilliga

Seilame suppide lainel. Järgmine esineja on siidine kartulipüreesupp tšilliga. Ja tšillit ei hammustanud me mitte kõrvale, nagu pildi järgi võiks arvata, vaid rändas teine ikka patta. Täitsa mõnus supp, allakirjutanu jäi looduga rahule. Mahe, siidine ja kergelt keelt kõditava pipraga.



Lõhefilee laimi, mee, tšilli ja koriandriga

Mäletatavasti tassisin ma mitmed-setmed päevad tagasi koju ühe suure ja lihava lõhe, mille rappimisega ma üksjagu kurja vaeva nägin ning mis pärast seda enam nii suur ja lihav polnudki. Siiski-siiski õnnestus mul mõned fileetükid temast kätte saada ja neid nüüd siis usinalt tarvitanud olemegi.
Ega lõhe valmistamine suur kunst ole, täiesti oivalise prae saab lihtsa soola-pipra ning kena sidrunilõigugagi. Aga seekord olid kapis hoopis teised asjad ning valmis vot selline särtsakas tükk uimelist. Maitsev kraam!



Lillkapsasupp vürtsköömne ja juustuga

Meie pere söögilaual on supp tihe külaline. Muidu teine ei hakkagi nii teravalt silma, aga kui blogi registrit vaadata, siis suppide osakaal on üsna märkimisväärne.

Ma armastan teha erinevaid suppe, proovida üht ja teist maitset, erinevaid kombinatsioone ja üllatavaid kooslusi traditsiooniliste kõrval. Noh tegelikult laieneb see ju kõikidele toitudele.

Vürtsköömnega oleme teinud palju porgandisuppi ja korra ka pastinaagiga, nüüd siis järg lillkapsa käes. See on väga hea supp, kus vürtsköömen ei domineeri nii uljalt kui tavaliselt, supp on tummine, mahe ja kergelt mõrkja maitsega. Eriti mõnusat vunki annab värskelt purustatud must pipar.



Ricotta pannkoogid Nigella moodi

Mulle meeldivad millegipärast just pühapäevad, mitte, et see päev oleks seotud ohtrate traditsioonide, pidustuste ja muu sellisega. Tõele au andes pole meil isegi pannkoogihommikuid. Lihtsalt kui ma pühapäevale mõtlen, siis kerkib silme ette päiksesäraline selge sinitaevas ning hinge poeb mõnus rahulolutunne. Võibolla sellepärast, et see on ainus päev, kus ei pea ilmtingimata kuhugi minema või ruttama. Kuna siin on enamus asju ka pühapäeviti kinni, siis pole vaja massidega võidelda süsteemides, vaid saab rahulikult minna linnapeale promeneerima, istuma välikohvikutesse või sõita kuhugi ümbruskonda avastama. Ja vahel on tore olla niisama laisk, teha mitte midagi kasulikku ja südamest puhata.



Peedipirukas Brie juustuga

Üks kena värviline ja maitsev pirukas peedisõpradele. Sobib hästi õhtusöögiks kerge salati saatel.




Frikadellisupp

Meil on siin kevad. Punguvad puud ja tärkavad lilled. Nohused ninad ja sügelevad nahad. Kevad ja allergiad käivad ikka käsikäes, ainult et minu oma on selline liiderlik tegelane, kes käib käsikäes ka suve ja sügisega. Nii et ühelt poolt väga armas ja rõõmustav on see tärkav loodus, aga teiselt poolt jällegi nuhtlus missugune.
Tõele au andes, ei saa ma hetkel muidugi eriti hästi aru, kas see on ikka ärritav tolmlemine või on lihtsalt salakaval kevad minuga vingerpussi mänginud ja mind koleda taudiga nakatanud. Aga kui ei ole surmatõbi... Hea, et reede on! :)

Kevade tervituseks üks kerge supp, mida kroonivad isetehtud frikadellid. Kerge ses mõttes, et seda on lihtne teha. Tegelikult kerge ühtlasi ka kaloraažilt. Klassikaliselt maitsev supp.



Kaneelilõõts

Proovisin ka kurikuulsa kaneelilõõtsa ära, mis väga paljudes toidublogides on ringelnud. Oli väga hea, aga ma pean tunnistama, et see kaneelirullikook oli ikka kõvasti etem. Ilmselt kasutatud võikogusest tingituna :)

Kaneelilõõtsa retsept on pärit Liisi blogist. Eriti kiidan tema pärmitainast. Kuigi meil siin on väiksemad pärmipakid ja kasutasin vaid 42 gr 50 asemel, siis tainas kerkis mühinal ja oli värske ja pehme mitu päeva, nagu lubatud. Ainult, et sellest kogusest oleks vabalt kaks lõõtsa saanud, kui oleks õhemaks taigna rullinud. Sellestki tuli poolteist vormitäit, kuigi arvestasin kuue ribaga nagu juhendis oli öeldud. Ja need tulid õite paksud suutäied :)



Kissell kuivatatud õuntest

Ma arvan, et see oli suvi kui naabermaja ette ilmus silt MÜÜA, sügis kui see silt kadus ning algasid remonttööd ja kui te eeldate, et talveks see kõik läbi sai, siis te eksite. Belglased on kohutavad kohmitsejad. Muidu ma ei pahandakski naabriga, aga mul on tunne, et viimasel ajal magab ta kellu peos ja esimene hommikune ringutus päädib laiahaardelise kellutõmbega üle seina, vastu mida on õnnetuseks asetatud ka meie voodipäits. Ja muidugi virgumine toimub kell seitse. Peaks talle nädalavahetuseks mõne vildist kellu kinkima, saaks ehk kauem pikutada.



Ahnus ajab upakile (kalapuljong ja lõhesupp)

Olen ka enne maininud, et Brüsselis on kala röögatult kallis. Mõningate väikeste eranditega siiski. Näiteks beebiforelle kannatab täitsa edukalt tarbida ning kõigele lisaks on nad ka väga maistvad.
See, et tegemist on beebiforelliga segus muidugi juhuslikult Pärnumaal vanematekodus ühe vestluse käigus, kui ma erutatult seletasin kui hea kala see jõeforell on, millele isa-ema õhinal kaasa noogutasid ning lisasid: "ja nii ilusa erkoranži värvusega liha on neil ka." Jäin üsna lolli näoga vait. Suu niimoodi inetult pärani...mismõttes oranž, meie kalad on küll olnud hallid... Vat kus lops, aga parem hilja kui mitte kunagi :)

Nüüd aga oli poodi tekkinud soodushinnaga lõhe. Suisa 4,99 eurot kilo, sest otseloomulikult ei saa ükski asi maksta täpselt 5 eurot, või 2 või 7, alati on kas 4,99 või 1,99 jne. Muidugi tingis odav hind selle, et kala oli puhastamata ja müügil olid üsna suured uimelised. Endalegi märkamatult väljusin poest ühe kolmekilose isendiga.
Abikaasa ilmselt märkas, sest poekotte kandis tema :)



Läätsehautis

Nädal Eestimaa pinnal möödus linnutiivul - natuke siia, natuke sinna ja oligi puhkus läbi. Saime nii tuisku kui sillerdavat päikest, nii koledat miinust kui mõnusat sula. Tagasi koju saabudes tervitas Belgia meid 14 soojakraadiga ja lehtemineva põõsaga ukse ees. Loodan, et varsti on kõik kenasti hiirekõrvus.

Talv aga tõi meie perre ka veidike tõbisust. Abikaasa on kangesti seda nägu, et peale pikutamise tema küll midagi teha ei jaksa. Ent võibolla on lihtsalt laiskus :) Et pisikutele säru anda, tegin mõnusa läätsehautise, mis on ühtaegu hapukas, magus ja terav. Väga maitsev ja armas roog. Suurepärane comfort food.