Sinepine sea sisefilee, taipärased porgandid ja juustune riis

Jube pikalt on eetris vaikus olnud. Eelmise postituse põhjal võiks arvata, et kui läksin kööki rabarberikooki (õudselt tahaks rabarbri öelda) tegema, siis juhtus minuga midagi. Tõest muidugi see kaugel pole, sest tegelikult nii ka oli. Sain endale imeilusa paarisentimeetrise põletusarmi käele. Aksessuaarid suveks omast käest võtta. Mina ja ahjud - noh üleme nii, et meie suhe on kõrvetav. Abikaasa juba ammu arvab, et ma peaks endale silikoonist ülikonna selga tõmbama kui ahjule läheneda on vaja. Pean möönma, et selles on teatavat mõtet küll.
Aga mitte sellepärast pole sissekanded soiku jäänud, vaid mind on tabanud tohutu kevadväsimus, mis avaldub peamiselt kahjuks mu vaimse maailma kängumises. Füüsiline platvorm on endiselt tegus - aiatööd, kokkamised, seiklemised, üritused, võõrustamised, reisimised - kõik see on päevakorral. Aga ma lihtsalt ei suuda end kokku korjata ja näiteks e-mailidele vastata või blogi kirjutada või õppida. Seda viimast oleks hädasti vaja, sest lisaks prantsuse keele eksamile ähvardavad mind ka tööle saamiseks tehtavad katsed, milleks oleks vaja läbi lugeda üks võimatult igav raamat. Ja mulle ju meeldib muidu raamatuid lugeda, aga niipea kui selle sinise üllitise kätte võtan, kukuvad silmad plaksti kinni ja aju teeb shut downi. Ning selle restartimine ei ole üldse sekundite küsimus nagu Macbook mul arvata lubab. Ja üldse, seal katsetel on kasutuses Microsoft...mul pole sellest enam halli mälestust ka. Ma teadsin kohe, et see mäkk on puhtalt edev vidin, aga ikkagi oli õudselt vaja teda.
Ma lähen nüüd tõmban oma CVst maha arvutioskuse ja õppimisvõime.

Ja ma just veendusin, et parim viis veeklaas tühjaks saada on see lihtsalt ümber lükata.

Aga kokkamisega olen ma sinasõber edasi, muidugi kui jätame kõrvale põletushaavad, ümberläinud toiduained, ahjupõhja valguva suhkru-või segu ja muu seesuguse igapäevase värgi. Allpool olev sinepine siga oli minu arvates viis pluss roog ja temale sekundeerivad porgandid ja riis samuti.

Sea sisefilee Dijon sinepi, musta pipra ja koriandriseemnetega

1 sisefilee tükk
2 spl Dijon sinepit
2 tl koriandriseemneid
1 tl värskelt jahvatatud musta pipart
1 tl jahvatatud fenkoliseemneid
törts soola

Esiti tuleb fileetükk kuumal pannil sähvilt pruunistada. Seejärel pane väiksesse kilekotti 2 spl Dijon sinepit ja lihatükk ning mudi korralikult läbi. Aseta külma marineeruma 3-4 tunniks. Kuumuta ahi 180 kraadini. Purusta uhmris koriandriseemned, lisa teised maitseained (v.a. sool) ning sega kõik läbi. Võta tükk fooliumi, vala sellele pool maitseainetest, aseta sellele sinepine lihatükk ja kata ülejäänud osaga maitseainesegust. Mässi foolium kinni ja küpseta 180 kraadi juures ca 45 minutit. Vat ja kuna ma soola sinna uhmrisse ei pannud, siis ta ununes üldse mul lisamata. Alles ahjust välja võttes, raputasin tiba soolakest seale serva. Ausalt - rohkemat polnud vajagi.

Imehead krõmpsuvad taipärased porgandid

230 gr porgandeid

1-2 küüslauguküünt

2 spl laimi mahla

veidi riivitud laimi koort

1 spl oliivõli

1 spl mett

soola

pipart

1/8 tl pili pili

1/4 tl jahvatatud kardemoni

veidi murulauku serveerimiseks

Koori porgandid ja viiluta need diagonaalselt kuni 1 cm paksusteks tükkideks. Auruta umbes 10 minutit. Kastmeks sega laimi mahl, selle riivitud koor, pressitud küüslauk, oliivõli ja mesi ning maitsesta soola, pipra, pili pili ja kardemoniga. Kurna porgandid ja pane kaussi. Vala kuumad porganditükid kastmega üle, raputa peale maitserohelist ja serveeri.

Eelneva kahe roa saateks sai veel pakutud laimi ja parmesaniga maitsestatud riisi. Mis valmiski täpselt nii, et 125 gr tai riisi keetsin vastavalt pakendil olevale juhendile, kurnasin ning segasin hulka poole laimi mahla ning ca 20 gr peenelt riivitud parmesani. Kui on, siis võiks peotäie värsket koriandrit ka sisse puistata.