"Ja olgu siis rosinaid, nii et mustab!" nõudis Mõmmi ühelt jalalt teisele tatsudes. Ise ma suuremat sorti sõprust rosinatega aretanud ei ole. Mulle on nad alati kuidagi kuivad ja eriti õnnetud tundunud. Siin olles aga olen avastanud eeskätt kuldsed rosinad, mis on mõnusalt pontsakad ja mahlased, nii et küsisin imestades kaasalt: "kindel, et need viinamarjad pole?" :)
"Asi siis neid rosinaid sinna koogi sisse uhada pole," hüüdsin entusiastlikult ja siis jäin totaka näoga ahjuust põrnitsema - ma pole oma elus ühtegi kohupiima plaadikooki teinud. Veel õudsam, ma pole vist ühtegi plaadikookigi teinud! Küpsetis tuli valmistada Mõmmi töökoha pidulauale, aga esimene vasikas pidi teadagi kuhu minema...
Õnneks ei läinud. Vastupidi, see sai mahlane, kohupiimane ja rosinaid oli nii, et kuldas. Mõmmi ütles, et töökaaslased minestasid kõik laua ääres, loodan, et siiski mitte sõna otseses mõttes :)
Taigna retsepti vehkisin sisse Thredahlialt, täidis sündis loominguliselt lähenedes.
Purutainas:
200 gr võid
100 gr suhkrut
500 gr jahu
1 tl soola
1 tl soodat
Täidis:
800 gr kohupiima (siinkohal tuleb mainida, et kohalikud kohupiimad on sellised nagu Eesti kohupiimapasta, ainult et hapum)
5 muna
2 dl suhkrut
1 sidruni koor
noaotsatäis soola
3 dl rosinaid
2 dl rummi
Kõigepealt pane rosinad rummi sisse likku paariks tunniks. Kui otsest vajadust pole, sest rosinad on piisavalt mahlased, siis pane ikkagi. Rumm annab ju maitset, meeldivat maitset pealegi :)
Taigna jaoks sega jahu ja suhkru, soola ja soodaga ning saadud segu aseta köögikombaini. Lisa külmad võikuubikud ja peenesta ühtlaseks purutaoliseks massiks. Sellest kolmveerand aseta võitatud ahjuplaadile.
Täidise jaoks sega kohupiima hulka suhkur, sool ja riivitud sidrunikoor. Seejärel lisa munad ja sega kõik ühtlaseks.
Kurna rosinad ja laota need ühtlaselt koogi põhjale. Vala peale täidis ja puista peale ülejäänud purutainas. Kata vorm fooliumiga ja küpseta 200 kraadises ahjus 30 minutit. Seejärel eemalda foolium ja küpseta veel 30 minutit, seni kui kook on pealt kuldne. Lase jahtuda enne serveerimist.
No comments:
Post a Comment