Kanajalad Jamie moodi

Minu blogimisse on jäänud üüratu auk ja nüüd on järg käest kadunud. Aeg ja toimetused on oma lõivu nõudnud ning esiti mõtlesin, et tühja kah, las siis raugeb see ind ... siis aga meenus, miks seda blogi üldse pidama hakkasin. Oli ju eesmärk teha oma retseptikogumik, mitte juturaamatut kirjutada :) Seda enam, et otsisin ükspäev üht vahepeal tehtud rooga mööda netti taga ja ei leidnud sellest enam jälgegi. Nüüd siis vuristan oma vahepeal tehtud toidud siia riburadamisi üles. Kord majja!

Need Jamie moodi kanajalad on klassikaliselt maitsvad. Ei mingeid peenutsevaid koostisained, kõik on kodune ja armas. Erinevalt Jamiest lisasin ma sutsu veini roale (õli asemel), kastmeks - siinse kultuuriruumi mõjud vist :)

Chorizo punases veinis

Chorizo vorst on ehedal kujul alati hea, aga vahelduseks võib proovida temaga väheke mängida ning siis võib saada veelgi maitsvama suutäie. See amps kadus laualt nii kiiresti, et jõudsin vaid vaevu pilti teha.

Veiselihahautis

Käes on talviste roogade hooaeg, selliste, mis kosutavad ja polsterdavad, et ikka soem oleks olla. Mida külmem ilm, seda suurem nälg - Brüsseli uus vanasõna :)

See veiselihahautis on väga maitsev. Tsipa meenutab boeuf bourguignoni, noh, et veiniga hautatud veiseliha eks. Ent roog on mahedam, vähem veinine, päiksekuivatatud tomatid ning oliivid annavad talle hoopis teise maitsenüansi ja see mõnus apelsinine mekk sinna hulka...nämm. Et siis ikkagi täitsa teistsugune toit :) Ja nagu ikka hautistega - seistes läheb ainult paremaks.

KANA KUIVATATUD PLOOMIDE JA APRIKOOSIDEGA

Jälle üks toit, mis maitseb hästi, aga pildil näeb välja kole kui öö.

1,3 kg kana
10 kuivatatud aprikoosi
20 kuivatatud ploomi
1 suur küüslauguküüs
0,5 tšillit
peotäis münti
veidi oliivõli
1 tl sojakastet
värskelt purustatud musta pipart
soola
valget veini

Haki ploomid ja aprikoosid tiba väiksemateks tükkideks, peenesta tšilli, küüslauk ja münt. Sega kõik oliivõli, musta pipra ja sojakastmega ning topi kanale kõhtu. Seo kana jalad kokku, määri ta kergelt üle oliivõliga ning maitsesta soolaga. Pane kala ahjuvormi, vala põhja valget veini ning kata vorm fooliumiga. Küpseta 200 kraadi juurde kaks tundi. Poole küpsemise pealt eemalda foolium ja lisa juurikad.

ŠVIPSIS SULELINE

Pikka aega on meie lauda väisanud see sulnis kanaroog. Kes teab kuskohast tema meie lauale rändas, aga väga jõudsalt on ta seal oma kanda kinnitanud. Ehk on selles süüdi mu kanalemb abikaasa või siis hea isuga külalised, kes kõik eeskujulikult taldrikud puhtaks söövad. Või siis see, et ta on turvaline ja lihtne roog. Igatahes on sellest roast saanud tõeline hitt, mis aegajalt ikka kordamisele läheb.

Eestis on seda imelihtne teha, sest seal on sulatatud juustu, stiilis Merevaik, vabalt saada. Ja sellest tuleb eriti maitsev toit. Siin peab kahjuks leppima toorjuustuga, mis on õige pisut teistmoodi, kuid siiski meeldivalt erutav. Ürtide osas on ka vabad käed, ühtemoodi hästi sobivad nii koriander, basiilik, murulauk, petersell, tüümian, rosmariin kui ka mitu korraga. Sedakorda sai turult palju koriandrit koju tassitud ja sulelise kintsu topitud.

SPELTAKRUUBID PORRU JA LÕHEGA

Speltanisukruubid on maitsvad ja tervislikud ning sisaldavad häid vitamiine ja mineraale. Ma pean tunnistama, et pole eriti kruupe kasutanud ja kui siis ainult nn külasupis. Aga siin näivad nad, just nisukruubid, üsnagi popid olevat ja mul tekkis kiusatud neid ka kodus valmistada. Tuli hea ja toitev roog, mis passib täitma 3-4 kõhtu. Oleneb muidugi kõhu suurusest ja isukusest, me ei saa kumbagi üle kurta :)

KÄRSALINE PLOOMIDE MANU

Minu arust on sealiha oluliselt raskem valmistada kui mõnd muud looma, kuna seda on nii lihtne üle küpsetada ning lihast saab üks õnnetu kuivanud käkk. Lihatermomeetrit mul pole, koolitust pole ka toidualal saanud, ent milline "nõukogude naine" ühele kärsalisele alla vannub, ah? :)

SIBULASUPP

Teate, mul on mälestus viie aasta tagusest külastusest Tournai'sse, kus külmal talveõhtul sai ühes õdusas pererestoranis soendavat sibulasuppi söödud. Jeebulis, küll see oli hea. Kannan seda mälestust endaga kogu aeg kaasas nagu ka igatsust selle maitse vastu. Nüüd viis aastat hiljem kui käisime taas Tournais polnud enam ei seda restorani ega ka sibulasuppi. Egas midagi, tuli tegu endal ette võtta. Ma ei tea miks ma varem pole selle peale tulnud. See on üks ääretult lihtne supp ning ülimalt maitsev ning sai sama hea kui see, mis senini hingel kripeldas.

Supp pole üldse fotogeeniline ja minu niigi kehv pildistamisoskus sinna juurde ... parem lugege retsepti :)

PASTISSADA DE CAVAL

Olen juba pikemat aega poes hobulihapakki käes veeretanud, ent alati selle millegipärast tagasi lihaletti pannud. Mitte, et mul midagi hobuse söömise vastu oleks, minu jaoks on ta samasugune pudulojus nagu veiski ja kui üht kõlbab kahvliga rünnata, siis miks mitte teist. Lihtsalt siiani pole mul olnud head retsepti, mille järgi seda liha valmistada. Kui aga Mari-Liis oma blogis mainis, et temal retsept olemas, aga toorainet napib, siis ei saanud ma mitte juhust kasutamata jätta :) Õige pea olin surfamas about.com lehel ning silmitsesin seda retsepti.

Vaja läheb:
1 kg hobuseliha (rümp)

Marinaad:
2 sellerivart
2-3 porgandit
1 suur sibul
4 nelki
12 koriandriseemet
1 loorberileht
1 küüslauguküüs
100 g peekonit
0,6 dl oliivõli
1 pudel täidlast ja kuiva punast veini (täiuslikkuse ihaldajad kasutavad Reiciotto Amarone või Valpolicella Superiore veini, ent ma ei raatsinud selle peale 19 eurot kulutada ning kasutasin Valpoliciellat, mis polnud nii superiore ent oli igati vääriline :)
Soola ja pipart

KASTANISUPP

It's a keeper! Sametine ime. See supp viib sind tagasi lapsepõlve, ta on ühtaegu nii tuttava ja lohutava maitsega, ent samas rabab uudsuse võluga. Silme ette kerkivad pildid hallipäisest vanaemast pliidi ääres, mullas tuhnivast mudilasest ja lille kohal keerlevast mesimummist...või on see veinist :)

Supp on tõepoolest väga maitsev. Kastani magusust tasakaalustab veini hapukas mekk, millele särtsu lisab lihtne must pipar. Sametine tekstuur aga otse loomulikult crème fraîche'i abiga :)

KANA ESTRAGONIGA - nii nagu vanaema tegi :)

Noh muidugi enamus Eestimaa vanaemasid ilmselt estragoni ei kasuta, ent Prantsusmaal... Prantsusmaal on neil paletitäis herbe juba sajandeid söögitegemise juures olnud. Tegelikult ma ju ei tea ka, võibolla teen ma siin kodumaa vanaemadele liiga kui nii väidan :) Vikipeedia igatahes teatab, et estragonpuju eeterlikust õlist valmistatakse siirupit, millest tehakse karastusjooki "Tarhun". Asi siis seda kanale tutvustada pole :)

Igatahes soetasin endale esimese prantsuskeelse kokaraamatu "La cuisine de grand-mère"(vanaema köök), millega saan rahuldada oma kaks päevakorralist kirge - kokanduse ja keeleõppe (või noh kui ma keeleõppesse sama kirglikult suhtuks...).

KANAMAKS ÕUNA ja SALVEIGA VEINISES KASTMES

Koostis:
500 gr kanamaksa
1 sibul
1 suurem õun
peotäis salveid
2 dl veini
1 dl koort
sutsu võid

Maks tükeldada meelepärasteks tükkideks ja panna soola-pipraga veidiks maitsestuma. Aja pann kuumaks, ära lisa rasvainet. Pruunista kiirelt (nii minut-paar) maks kuumal pannil ja tõsta kõrvale. Nüüd kild võid anumasse ja otsa sibul ning tükeldatud õun. Praadida mõni minut. Viska maks tagasi pannile ja vein sekka ning hauta õite pisut. Kui vaja lisa veel veini ja ära ennast unusta. Nüüd on aeg koor lisada ning maitsestada soola ja pipraga. Kõrvale pakkuda sobib värsket pastat ja ilmselt on hea ka tuhlitest tehtud pudruga.
Kiire ja hõrk roog, igati väärt katsetamist.

COQ AU VIN ehk KOKOWÄÄH :)

Ükspäev sai vaadatud Saksa filmi Kokowääh ja peas hakkas idanema plaan samanimelist rooga valmistada. Või noh ligikaudu samanimelist :) Film ise muideks on armas, südamlik, lustakas ja teeb sind õnnelikuks :)

Minu suureks üllatuseks polnud isegi minu abikaasa coq au vin'i valmistanud, kuigi tegemist on inimesega, kes kanast ainult toitukski...kui vaid saaks. Jah ma tean, et tegelikult valmistatakse see roog kukest, aga no paljud seda enam tänapäeval teevad ja veel kuke verdki sinna sisse panevad?! Huvi pärast peaks minema kohalikku boucherie'sse ja uurima, et kuidas neil eelnimetatud toorainetega ikka lood on, võib vabalt juhtuda, et ma teen kohalikele liiga kui süüdistan neid kana kasutamises coq au vin'is. Belgia suudab ju mind endiselt üllatada pea iga päev :)

Mina ostsin poest ühe kana, mis oli ilmselgelt ahju panemiseks mõeldud, aga teades Mõmmit ja tema pimedat kanaarmastust ei julend ma supilurritiivulist võtta. Küll aga eemaldasin ma enamus kana nahast ja rasvast, sest need kanad pole oma elus ilmselt ühtegi sammu astunud, sest hoidku jumal kui mõni kalor kaotsi läheb ja kana liiga lahjaks jääb. Vaatamata sellele pidin ikka pärast rasva pealt õngitsema vähemaks, et arteritele teenet teha.

AEGLASELT KÜPSETATUD LAMMAS LÄÄTSEDEGA

Lammas kuulub raudselt minu lemmikute hulka ja üsna kõrgele pjedestaalile. Liha siis, mitte loom ise :) Kui muidu meeldib mulle teha noort lambukest tüümiani embuses nii, et liha ikka roosa jääb ja lõpptulemus ääretult hõrk, siis seekord oli isu valmistada suuremat tükki ja hoopis teistmoodi kujul. Leidsingi Nami-Nami retseptikogust ühe huvitava kirje ning asusin katsetama.

Ma ei tea miks, aga alati kipun ma mugandama ette antud retsepte, üsna vähesed saavad proovitud nii, et ei muuda midagi ja need on ka enamasti kookide retseptid. Eks see ole sisetunde ja maitse küsimus, aga ka see, et mida parasjagu kodus leidub ja mis puudu on. Minul polnud näiteks punet ja küüslauku tundus meiesugustele ka väheseks jäävat.