Showing posts with label Liha. Show all posts
Showing posts with label Liha. Show all posts
Vorstipada
400-500 gr lambalihaga vorste
1 sibul
2-3 porgandit
5 kartulit
3 küünt küüslauku
1 paprika
peotäis oliive
sutike hapukurki
maisi
rohelisi herneid ja ube
puljongikuubik
vesi
purustatud tomatid
värske basiilik
törts veini
maitseained:
oregano
tüümian
paprika pulber
suitsupaprika
kurkuma
vürtsköömen
kaneel
tšillihelbed
Sinepine sea sisefilee, taipärased porgandid ja juustune riis
Jube pikalt on eetris vaikus olnud. Eelmise postituse põhjal võiks arvata, et kui läksin kööki rabarberikooki (õudselt tahaks rabarbri öelda) tegema, siis juhtus minuga midagi. Tõest muidugi see kaugel pole, sest tegelikult nii ka oli. Sain endale imeilusa paarisentimeetrise põletusarmi käele. Aksessuaarid suveks omast käest võtta. Mina ja ahjud - noh üleme nii, et meie suhe on kõrvetav. Abikaasa juba ammu arvab, et ma peaks endale silikoonist ülikonna selga tõmbama kui ahjule läheneda on vaja. Pean möönma, et selles on teatavat mõtet küll.
Aga mitte sellepärast pole sissekanded soiku jäänud, vaid mind on tabanud tohutu kevadväsimus, mis avaldub peamiselt kahjuks mu vaimse maailma kängumises. Füüsiline platvorm on endiselt tegus - aiatööd, kokkamised, seiklemised, üritused, võõrustamised, reisimised - kõik see on päevakorral. Aga ma lihtsalt ei suuda end kokku korjata ja näiteks e-mailidele vastata või blogi kirjutada või õppida. Seda viimast oleks hädasti vaja, sest lisaks prantsuse keele eksamile ähvardavad mind ka tööle saamiseks tehtavad katsed, milleks oleks vaja läbi lugeda üks võimatult igav raamat. Ja mulle ju meeldib muidu raamatuid lugeda, aga niipea kui selle sinise üllitise kätte võtan, kukuvad silmad plaksti kinni ja aju teeb shut downi. Ning selle restartimine ei ole üldse sekundite küsimus nagu Macbook mul arvata lubab. Ja üldse, seal katsetel on kasutuses Microsoft...mul pole sellest enam halli mälestust ka. Ma teadsin kohe, et see mäkk on puhtalt edev vidin, aga ikkagi oli õudselt vaja teda.
Ma lähen nüüd tõmban oma CVst maha arvutioskuse ja õppimisvõime.
Ja ma just veendusin, et parim viis veeklaas tühjaks saada on see lihtsalt ümber lükata.
Aga kokkamisega olen ma sinasõber edasi, muidugi kui jätame kõrvale põletushaavad, ümberläinud toiduained, ahjupõhja valguva suhkru-või segu ja muu seesuguse igapäevase värgi. Allpool olev sinepine siga oli minu arvates viis pluss roog ja temale sekundeerivad porgandid ja riis samuti.
Aga mitte sellepärast pole sissekanded soiku jäänud, vaid mind on tabanud tohutu kevadväsimus, mis avaldub peamiselt kahjuks mu vaimse maailma kängumises. Füüsiline platvorm on endiselt tegus - aiatööd, kokkamised, seiklemised, üritused, võõrustamised, reisimised - kõik see on päevakorral. Aga ma lihtsalt ei suuda end kokku korjata ja näiteks e-mailidele vastata või blogi kirjutada või õppida. Seda viimast oleks hädasti vaja, sest lisaks prantsuse keele eksamile ähvardavad mind ka tööle saamiseks tehtavad katsed, milleks oleks vaja läbi lugeda üks võimatult igav raamat. Ja mulle ju meeldib muidu raamatuid lugeda, aga niipea kui selle sinise üllitise kätte võtan, kukuvad silmad plaksti kinni ja aju teeb shut downi. Ning selle restartimine ei ole üldse sekundite küsimus nagu Macbook mul arvata lubab. Ja üldse, seal katsetel on kasutuses Microsoft...mul pole sellest enam halli mälestust ka. Ma teadsin kohe, et see mäkk on puhtalt edev vidin, aga ikkagi oli õudselt vaja teda.
Ma lähen nüüd tõmban oma CVst maha arvutioskuse ja õppimisvõime.
Ja ma just veendusin, et parim viis veeklaas tühjaks saada on see lihtsalt ümber lükata.
Aga kokkamisega olen ma sinasõber edasi, muidugi kui jätame kõrvale põletushaavad, ümberläinud toiduained, ahjupõhja valguva suhkru-või segu ja muu seesuguse igapäevase värgi. Allpool olev sinepine siga oli minu arvates viis pluss roog ja temale sekundeerivad porgandid ja riis samuti.
Veiselihahautis läätsedega
Täna klopsime kokku asjad, mis kapis leiduvad. Nimekiri on küll pikk, aga enamus neist maitseained õnneks. Roog on hea, toitev ja talvine. Pole vist kõige suurem hitt selles suvises ilmas, aga laualt kadus küll nõiaväel :)
Guljašš
Pean tunnistama, et kasutan toitude nimesid väga subjektiivselt. Nagu näiteks pealkirjas olev roogki. Ega ma tegelikult ei tea, mida see guljašš originaalis sisaldama peaks, kindlasti ööbikukeeli ja sisalikunahka :) Aga kuna minu blogi pole üldhariv, populaarteaduslik ega pretendeeri üldse mitte ühelegi tiitlile, siis see punane lihakaste on meie peres guljašš ja asi ants. Pealegi ega nimi meest riku. See toit on lihtsalt imehea, kodukootud ja armsalt lihtne. Üks minu lemmikutest!
Veiselihahautis
Käes on talviste roogade hooaeg, selliste, mis kosutavad ja polsterdavad, et ikka soem oleks olla. Mida külmem ilm, seda suurem nälg - Brüsseli uus vanasõna :)
See veiselihahautis on väga maitsev. Tsipa meenutab boeuf bourguignoni, noh, et veiniga hautatud veiseliha eks. Ent roog on mahedam, vähem veinine, päiksekuivatatud tomatid ning oliivid annavad talle hoopis teise maitsenüansi ja see mõnus apelsinine mekk sinna hulka...nämm. Et siis ikkagi täitsa teistsugune toit :) Ja nagu ikka hautistega - seistes läheb ainult paremaks.
See veiselihahautis on väga maitsev. Tsipa meenutab boeuf bourguignoni, noh, et veiniga hautatud veiseliha eks. Ent roog on mahedam, vähem veinine, päiksekuivatatud tomatid ning oliivid annavad talle hoopis teise maitsenüansi ja see mõnus apelsinine mekk sinna hulka...nämm. Et siis ikkagi täitsa teistsugune toit :) Ja nagu ikka hautistega - seistes läheb ainult paremaks.
Aasiapärane loomalihasupp kapsaga
Jätkame Aasia suppide lainel. Ma ei saa neist vist kunagi isu täis :) Koostisainete nimekiri on hirmuäratavalt suur, aga reeglina on enamus neist maitseained. See konkreetne supp tahtis küll pikka valmisusaega ja mängimist, aga maitses jällegi väga hästi. Veidike teistmoodi ja tummisem supp kui tavapäraselt harjunud Aasia köögi puhul. Retsept väidab, et seda suppi jagub neljale, ma korrutaks selle veel kahega :)
KÜLASUPP
Leidsin turult kuldaväärt toote - suitsuribi. Mitte, et see toode ise nii revolutsiooniline oleks, aga ma pole enne seda näinud müügil. Tõele au andes pole ka otsinud :) Muuseas oli turul lademes seakõvu, mida ma mingi aeg tagasi mööda peeneid Brüsseli lihapoode tikutulega taga ajasin.
Mõned maitsvad suitsuribid rändasid kohe kõhtu, ent jupike järelejäänut leidis rakendust külasupis. Tehakse ikka häid asju.
Mõned maitsvad suitsuribid rändasid kohe kõhtu, ent jupike järelejäänut leidis rakendust külasupis. Tehakse ikka häid asju.
METSSEAHAUTIS KADAKAMARJADEGA (Jamie O)
Juba ammu ostsin meeltesegaduse hoos koju kadakamarju, endal polnud aimugi kus ja kuidas neid kasutada. Ilmselt lootsin salamisi džinni villima hakata :) Siis aga Jamie Ameerika raamatut sirvides jäi silma üks retsept ulukiliha kohta, kus neid kibedaid marju kasutatakse. Mõeldud-tehtud! Nüüd jäi üle veel üks uluk koju lohistada. Otsustasime metssea kasuks, ent seda rooga saab suurepäraselt teha ka loomalihast, kui ulukit pole võtta.
INDIAPÄRANE LAMMAS & KARAMELLISEERITUD MANGO TŠILLIGA
See on parim lammas, mis ma siiani söönud olen. Kõik need vürtsid ja taevalik sobivus mangoga - mõnutundest võib end lihtsalt ära nikastada.
Esimest korda sain seda lammast sõprade juures ühel õhtusöögil. Tahtsin ise midagi sarnast teha ning peilisin välja selle väärt retsepti. Nagu ikka retseptidega, on kõik kogused soovituslikud, maitse ja kohanda nii kuidas endale meeldib. Aga vaata ette, et kõike jogurtit selle käigus ära ei söö :)
Esimest korda sain seda lammast sõprade juures ühel õhtusöögil. Tahtsin ise midagi sarnast teha ning peilisin välja selle väärt retsepti. Nagu ikka retseptidega, on kõik kogused soovituslikud, maitse ja kohanda nii kuidas endale meeldib. Aga vaata ette, et kõike jogurtit selle käigus ära ei söö :)
KÄRSALINE PLOOMIDE MANU
Minu arust on sealiha oluliselt raskem valmistada kui mõnd muud looma, kuna seda on nii lihtne üle küpsetada ning lihast saab üks õnnetu kuivanud käkk. Lihatermomeetrit mul pole, koolitust pole ka toidualal saanud, ent milline "nõukogude naine" ühele kärsalisele alla vannub, ah? :)
PASTISSADA DE CAVAL
Olen juba pikemat aega poes hobulihapakki käes veeretanud, ent alati selle millegipärast tagasi lihaletti pannud. Mitte, et mul midagi hobuse söömise vastu oleks, minu jaoks on ta samasugune pudulojus nagu veiski ja kui üht kõlbab kahvliga rünnata, siis miks mitte teist. Lihtsalt siiani pole mul olnud head retsepti, mille järgi seda liha valmistada. Kui aga Mari-Liis oma blogis mainis, et temal retsept olemas, aga toorainet napib, siis ei saanud ma mitte juhust kasutamata jätta :) Õige pea olin surfamas about.com lehel ning silmitsesin seda retsepti.
Vaja läheb:
1 kg hobuseliha (rümp)
Marinaad:
2 sellerivart
2-3 porgandit
1 suur sibul
4 nelki
12 koriandriseemet
1 loorberileht
1 küüslauguküüs
100 g peekonit
0,6 dl oliivõli
1 pudel täidlast ja kuiva punast veini (täiuslikkuse ihaldajad kasutavad Reiciotto Amarone või Valpolicella Superiore veini, ent ma ei raatsinud selle peale 19 eurot kulutada ning kasutasin Valpoliciellat, mis polnud nii superiore ent oli igati vääriline :)
Soola ja pipart
Vaja läheb:
1 kg hobuseliha (rümp)
Marinaad:
2 sellerivart
2-3 porgandit
1 suur sibul
4 nelki
12 koriandriseemet
1 loorberileht
1 küüslauguküüs
100 g peekonit
0,6 dl oliivõli
1 pudel täidlast ja kuiva punast veini (täiuslikkuse ihaldajad kasutavad Reiciotto Amarone või Valpolicella Superiore veini, ent ma ei raatsinud selle peale 19 eurot kulutada ning kasutasin Valpoliciellat, mis polnud nii superiore ent oli igati vääriline :)
Soola ja pipart
TÄIDETUD MINIKÕRVITSAD JA ÜKS TORE LAMMAS
Mul on kasukakandjaga sama suhe, mis Mõmmil kanaga - ruigan mõnutundest kui seda söön! :)
Ma ei ole kunagi aru saanud, et mis mõeldakse "kasukamaitse" all. Lammas ju maitsebki omamoodi ja kui seda kokata nii, et sa ei saagi aru, et see lammas on, siis milleks üldse seda teha? Võibolla ma pole seda "kasukamaitset" lihtsalt tundnud ja kui kohtaks, siis äkki teaks? Kuidas see siis mekib? Kahjuks pole mul ühtegi kasukat ka, et saaks kappi lutsutama minna :D
Olin eelmise poeskäigu ajal ostnud valimatult igast stuffi kokku ja kuna tundsin end eile tõbisena, siis ei tahtnud ma õue minna, mis omakorda tähendas, et poeskäik jäi ära ning õhtusöök tuli vaaritada sellest, mis majapidamises leidus. Ja leidus minikõrvitsaid, lambatükke ja nõks liiga palju tomateid. Nii see siis sündiski - röstlammas täidetud minikõrvitsate ja vale tabbouleh salatiga.
Ma ei ole kunagi aru saanud, et mis mõeldakse "kasukamaitse" all. Lammas ju maitsebki omamoodi ja kui seda kokata nii, et sa ei saagi aru, et see lammas on, siis milleks üldse seda teha? Võibolla ma pole seda "kasukamaitset" lihtsalt tundnud ja kui kohtaks, siis äkki teaks? Kuidas see siis mekib? Kahjuks pole mul ühtegi kasukat ka, et saaks kappi lutsutama minna :D
Olin eelmise poeskäigu ajal ostnud valimatult igast stuffi kokku ja kuna tundsin end eile tõbisena, siis ei tahtnud ma õue minna, mis omakorda tähendas, et poeskäik jäi ära ning õhtusöök tuli vaaritada sellest, mis majapidamises leidus. Ja leidus minikõrvitsaid, lambatükke ja nõks liiga palju tomateid. Nii see siis sündiski - röstlammas täidetud minikõrvitsate ja vale tabbouleh salatiga.
SIGA SINEPI, PIPRA JA MEE EMBUSES
Piinlik tunnistada, aga sealiha meie majapidamises valmistati küll vist sajand tagasi. Sestap olid ära ununenud kõik nipid ja trikid ja, no mis seal salata, maitsedki.
Millega see põrsaline siis sobib? Ja mida üldse kodus on? Õudselt isutas mee ja sinepi kooslus millegipärast ja väike töö inetrnetiavarustes, viis mind selle retsepti avastuseni. Liha oli mul küll oluliselt vähem, aga sest polnud hullu, lisasin aga julgelt juurikaid juurde.
Millega see põrsaline siis sobib? Ja mida üldse kodus on? Õudselt isutas mee ja sinepi kooslus millegipärast ja väike töö inetrnetiavarustes, viis mind selle retsepti avastuseni. Liha oli mul küll oluliselt vähem, aga sest polnud hullu, lisasin aga julgelt juurikaid juurde.
AEGLASELT KÜPSETATUD LAMMAS LÄÄTSEDEGA
Lammas kuulub raudselt minu lemmikute hulka ja üsna kõrgele pjedestaalile. Liha siis, mitte loom ise :) Kui muidu meeldib mulle teha noort lambukest tüümiani embuses nii, et liha ikka roosa jääb ja lõpptulemus ääretult hõrk, siis seekord oli isu valmistada suuremat tükki ja hoopis teistmoodi kujul. Leidsingi Nami-Nami retseptikogust ühe huvitava kirje ning asusin katsetama.
Ma ei tea miks, aga alati kipun ma mugandama ette antud retsepte, üsna vähesed saavad proovitud nii, et ei muuda midagi ja need on ka enamasti kookide retseptid. Eks see ole sisetunde ja maitse küsimus, aga ka see, et mida parasjagu kodus leidub ja mis puudu on. Minul polnud näiteks punet ja küüslauku tundus meiesugustele ka väheseks jäävat.
Subscribe to:
Posts (Atom)