Küpsetatud beebiforell valge veini ja fenkoliga ühes Hummeri aiaviljadega

Iga kord kui ma fenkolit toiduvalmistamisel kasutada soovin, mängime abikaasaga maha näitemängu, kus mina erudeeritult fenkoli kasulikkusest räägin ning abikaasa peenetundeliselt selle maitseomadusi kirjeldab... Ehk siis mina ütlen: "Ma panen fenkolit ka" ja tema vastab: "Öäkk!"

Ja iga kord oleme üllatunud, kui maitsev ja tore see köögivili siiski on lõpp-produktina. Mis muidugi ei takista sama näitemängu järgmine kord taasesitamast.

Beebi- ehk portsjonforell on mu suur lemmik, mõnusalt mahlane ja maitsev uimeline. Ja küpsetuspaberi sees on neid hea valmistada, see töötab kui aurutaja. Kala küll ei pruunistu, aga liha jääb mõnusalt hõrk ning hästi maitsestunud. Serva tegime seekord teistmoodi ahjujuurikaid, mille ma ühest minu arust kõige kihvtimast & mõnusamast toidublogist maha viksisin.

FENKOLISALAT GRANAATÕUNASEEMNETEGA

Ma pole ühtegisse salatisse nii umbusklikult suhtunud. Isegi niiväga, et ma ei julenud tervet fenkolit ära hakkidagi. Kuigi kui järele mõelda, siis mida ma selle teise poolegagi oleks teinud kui esimene ei maitsenud :)

Ja kui mina juba uskmatu olin, siis kallis meespool piidles altkulmu nii mind, kööki kui tervet fenkolit ja tõmbas suu kriipsu pähe.

Ent valmis see salat sai ja kahvlid me pihku haarasime. Tükk aega kostis taldrikute kohalt vaid häälitsusi stiilis hmm, mmhhh, mhhmhh ... Seejärel teatas abikaasa, et: "pole üldse paha." Maigutas veel veidi ja ütles: "võib veel teha" :)

Ma pean tunnistama, et see oli tõesti väga hea. Fenkoli kange aniisine maitse oli taandunud, salat oli hõrk, värskendav ja võluv. Soovitan teha, kui hing ihkab uusi maitseid.

TOMATI-FENKOLISUPP

Ammu olen tahtnud midagi teha fenkolist, aga pole olnud seda õiget tunnet. Pealegi on mind natuke vaos hoidnud see aniisine maitse. Asjata, nagu selgus :) Supp on mõnus ja maitsev ja kerge fenkolimekiga.