Laimi ja valge šokolaadiga toorjuustukook

Selle koogi puhul mul pikka juttu polegi. Pärineb ta Tiramisust ja Fata Morganast blogist, kus kõik tarkused juba öeldud. Omalt poolt lisan vaid, et see on muljetavaldavalt maitsev toorjuustukook, mis on selline mõnusalt hapu. Exactly my cup of tea! :)
Kui aga selline hapum maitse ei meeldi, siis võiks kasutada 200 gr valget šokolaadi saja asemel.

Vorstikook

Enne abikaasa sünnipäeva uurisin temalt mitmeid kordi, et mis kooki tema tahaks, et ma valmistaks. Vastus oli alati - vortsikooki. Esiti võttis see mind üsna nõutuks, kas tõesti siis ei taheta peenekoelisi meistriteoseid, mitmekorruselisi vahukooretorte, sefiiri, šokolaadi, maasikaid... Aga kes olen mina, et vastu vaielda. Kui vorstikooki, siis vorstikooki!

Muuseas see pirukas oli väga hea. Võimalusel kasuta sellist chorizo vorsti, mis on lahti lõikamata ja väga hästi mõjub seal selline pikantsem sort. Piruka küpsetamisel oleks tark katta vorm fooliumiga, siis ei päevitu chorizo nii ära nagu juuresolevalt pildilt võib näha.

Suulõbustajad pidulauale

Prantsuse keeles on selline armas väljend suupistete kohta nagu amuse bouche ehk siis tõlkes suulõbustaja. Kas pole tore?!

Suulõbustajad said serveeritud külma cava manu, enne kui suundusime restorani mulle sööma. Rannakarpe siis :) Siinkohal teen reklaami ja kiidan väga restorani Le Zinneke, kus pakutakse 69 (!) erineva kastmega valmistatud rannakarpe. Täiesti vaimustav koht. Ja maitsev. Eriti meeldib mulle, et ta pole seal kohutaval turistilõksust kalatänaval kesklinnas, mis teeb temast automaatselt sõbralikuma koha nii rahakotile kui meeleolule.

Väge täis salatid

Esmalt tahtsin hõisata, et need salatid ei ole nõrkadele, aga siis adusin, et ilmselt just on. Kui ikka sussid lohisevad mööda maad ja pea on paks otsas, ramm on kadunud ja parema meelega pikutaks voodis kui tervitaks alanud päeva, siis amps või paar neist salatitest ja sinus vallandub ürgne põrguline, ühes saba ja sarvedega.

Siinkohal pean ma vabandama abikaasa kabinetikaaslase ees, et kui õhku väheks kipub jääma :) ja soovitan neil, kel taluvuslävi madalam, üksjagu koonerdada küüslaugu lisamisel. Ütleme, et pool kogusest on täitsa tip-top.

Tandoori kana

Minu arust oleks ainult õiglane kui kanal oleks neli jalga. Niikuinii pole tal nende tiibadega midagi mõistlikku peale hakata ja süüa pole neist ka midagi. Koivad see-eest on lihtsalt imelised.

See suleline on üldse hästi maitsev. Kuna ta sai piisavalt kaua marinaadis olla, siis muutus isegi rinnaliha mõnusaks mahlaseks ja maitsekaks. Kui ma siit poest leiaks küpsetuskotte (mitte, et ma seni neid otsinud oleks), siis ma vist teeks teinekord nii, et paneks ta sellesse koos marinaadiga ja pistaks ahju. Mis muidugi ei meeldi abikaasale, sest ta fännas seda kastet hirmsasti.

Salat kartuli ja peekoniga mõnusa sinepise meekastme all

Kui sul on õhtusöögist järele jäänud mõned keedetud kartulid, aga mitte piisavalt, et uut söögikorda neist teha, siis see salat sobib oivaliselt nende kasutamiseks. Salat sobib eraldi söömaajaks kahele või siis eelroana veidi suuremale seltskonnale kui kaks.

See on väga maitsev salat ja elu on näidanud, et millegipärast on see tunduvalt populaarsem meessoo kui naissoo hulgas. Võibolla ehk sellepärast, et reeglina naised eeldavad salatilt kergemaid kaloreid, mitte praekartulit ja peekonit. Antagu mulle nüüd need üldistused andeks :)

Mangovaht

Nii, viimane mango majapidamises on ka õnnelikku tarbimisteed läinud ning mõneks hetkeks on ehk selle puuviljaga rahu majas. Kuigi mangotort oleks ka täiesti vaimustav asi ja abikaasal on tähtpäevgi lähenemas...näis, suurem hitt oleks ilmselt, kui ahjukanale küünlad peale paneks ja selle hommikul voodisse serveeriks ühes šampanjaga :)

Mangovaht on maitsev ja mõnusalt mahe. Teinekord tasub vahukoore asemel proovida maitsestamata jogurtit, sest praegu oli veidi Onu Remuse juttudest tuntud Opossumionu tunne, kelle mokad olid rasvased ja kes pärast õnnetul kombel lõkkesse kukkus. Viimast siiski meiega ei juhtunud :)

Äkiline kurgisalat

Üks kiire ja lihtne äkiline kurgisalat, mis sobib saatma toredaid praade. Vaese mehe marineeritud kurk :)

0,5 pikka kurki
1 spl äädikat (30%)
2 spl külma vett
soola, pipart
suhkrut

Koori ja viiluta kurk. Sega kurgilõigud äädika ja veega, lisa törts suhkrut ja soola ning pane külmkappi 10 minutiks tõmbama. Seejärel nõruta kurgid ja lao taldrikule, puista üle kergelt suhkru, soola ja pipraga.

Spagetid küüslaugu, tšilli ja oliivõliga

Alati kui teen mingit pastatoitu, meenub mulle ühe itaallase südamepõhjast tulev pahameel laste siinse koolitoidu osas, kui ta kõva häälega ahastas: "Ma ei saa aru, kas on siis raske panna lauale pudelit oliivõliga???" Nimelt kasvavat väikesed italiaanod suurteks ja tugevateks süües lihtsaid makarone oliivõliga. Umbes nagu kohalikudki, ainult et neil on friikartulid ja majonees. Ühtviisi kirglikud on oma toidu suhtes mõlemad :)

See pastaroog on üks paljudest klassikutest ja seda on imelihtne valmistada. Ka koostisosad on lihtsad ning reeglina majapidamises esinevad. Ja nagu ikka, lihtsuses peitub võlu!

Kookospiimariis mangoga

Suur poodlemistuur Saksamaal päädis lisaks kenadele hilpudele ka vaimustavate küpsete mangodega, mis maksavad seal eurojagu tükist soodsamalt. Mmmm ma armastan mangosid. Mõned pistsime kohe pintslisse ja teised leidsid tee allolevasse magustoitu, mis abikaasa suust väga kiitvaid hinnanguid sai.

Veise süda apelsinikastmes

Alati kui ma rupskeid poest ostan, märkan, et samas letis on ka suur ja paks vorst, millel on koera pilt peale kleebitud. Sestap ma kahtlen, et kas mitte hoopis terve see osakond pole kodus elavatele neljajalgsetele sõpradele mõeldud ja enesest lugupidavad eurooplased südant ja neeru ja kooti ei söögi. Kanamaksad ja küüliku omad, sellised nooblimad palad, on ka sujuvalt teise riiulisse tõstetud. Noh mitte et sest mingit suuremat lugu oleks, mina söön igast asju, nõukaaja pärand :)

Igal juhul on veise süda täiesti mõnus pala ja see kaste, millega teda serveeritud sai, on lihtsalt jumalik. Või...mmm... Meenus Julie&Julia filmist ütlus: "There's never too much butter!" Eks ta nii ole jah :)

Puuviljadel pikutav purjakil pärlkana

Läksin kindla kavatsusega poodi, et soetada paar tuvi, aga väljusin hoopis pärlkanaga. Tõele au andes, ei teadnudki ma too hetk, et ta nimi selline on. Passis oli tal kirjas Pintadeau ja nii me siis esiti tutvusimegi.

Kui me juba lähemat sõbrunesime - kahvli, noa ja hammaste abil - selgus, et tegemist on täiesti vaimustava tiivulisega ja ta võib teinekordki meie pesa väisata. Kahjuks mitte seesama konkreetne suleline, aga mõni tema hõimlane ehk.

Unistused ehk Drömmar

See on küpsis, mida ma nüüd olen kolm korda valmistanud ja no ma ei saa sellega hakkama nii nagu peab.

Esimesed tulid õige välimusega, aga veidi õlise tektstuuriga:

Mullita ja kriuksu ehk bubble and squeak

See on Inglismaalt pärinev roog, mis tehakse põhimõtteliselt eelmise õhtusöögi juurikajääkidest. Traditsiooniliselt kartulist, millest tehakse püree, ja kapsast. Ent võib kaustada ka porgandeid, lisada peekonit ja muud meelepärast. Meie peres reeglina õhtusöögist ülejääke ei teki, seega pidin need niiöelda tekitama. Peamiselt kuna tahtsin kapsast ära kasutada. Ja ikka jäi veel teist üle - kapsapea on nagu kõrvits, see ei saa kunagi otsa :)

Jagatud rõõm

Täna hommikul sain 3x tädiks! See on üks äraütlemata tore tunne. Maailmas on üks pisike plikatirts alustamas oma eluteed ja ma soovin talle sellel astumiseks jõudu, õnne, armastust, tervist, tarkust ja rikkust ning kõike muud head ja väärt kraami. Avame šampanja ja tähistame elu! :)

Ühepajatoit

Ühepajatoit on üks lõpmata maitsev roog. Ja äärmiselt lihtne. Sul peab olema juurikaid, mingit lihatükki, sutsu maitseaineid ja parajalt aega. Minule isiklikult ei sümpatiseeri need ühepajatoidud, mis on väikestest tükkidest tehtud ja keedetud selliseks beebitoitu meenutavaks asjanduseks. Kartul tervelt või äärmisel juhul pooleks, porgand pooleks, kapsas kuueks jne. Eks kõik sõltub muidugi juurikate suurusest ja poti omast ka. Ühepajatoitu valmistame nii pliidil kui ahjus, sõltuvalt tujust. Seekord oli ahju kord tööd teha.

Krevetid mango embuses pehmel riisipadjal

Hea kui sul on sõpru, kelle söögilaualt saab vahel ideid näpata, et siis nendega ise edasi mängida :) See on väga hea roog, valmib kiiresti ja on selgete lihtsate maitsetega, mis hästi omavahel klapivad. Tuunisin algset retsepti kardemoni, tähtaniisi, tšilli ja sibulaga ning need andsid veelgi roale kõnekust juurde. Oivaline!

Hea on kasutada sügavkülmutatud puhastatud krevette ja neid eelnevalt mitte sulatada, sellest tekib mõnus ja maitsev leem. Kasutasin selliseid koorikloomi, mis olid juba töödeldud ning millel olid väiksed sabaotsad küljes. Viimane oli eriti kasulik tegur, sest takistas silmapilkset ja suuremat sorti õgardlust :)

Kapsa-hakklihahautis õlle ja peekoniga

Lugesin sellest hautisest ühest toidublogist, kus seda suisa maailma parimaks tituleeriti. Hautist siis.

Minu klassikaline kapsa-hakklihahautis on hapukoorega tehtud ja see on ja jääb ilmselt mu lemmikuks ka edaspidi. Olen poovinud teha seda rooga ka õunamahlaga ning see oli samuti maitsev. Ning nüüd see variant, mis mekkis vägagi hästi ja oli eriti meesperele mokkamööda.

Ma arvan, et see toit ise on selline, et mis iganes kuue sa talle selga tõmbad, ikka sobib kenasti. Selle konkreetse variandi juures oleks tahtnud nõks rohkem vedelikku, aga kahjuks polnud majapidamises rohkem tumedat õlut. Seega järgmine kord tuleb "suuri" õllepudeleid soetada, mitte neid sõrmkübaraid :)

Pastinaagisupp vürtsköömne ja ingveriga

Pastinaak on selline mõnus magusa mekiga juurikas, millest saab teha igasuguseid maitsvaid roogasid soolasest magusani. Seekord vihtusin valmis kiirelt ühe püreesupi. Meeldiv toit sai.

Peaaegu panzanella salat

Päris panzanella ei sisalda üldse salatilehti, seeni ega kuivatatud tomateid, aga mina muidugi ladusin need ka kaussi. Tegemist siis itaalia saiasalatiga, kus saab edukalt kasutada sellist mitte enam kõige värskemat saia. Iseasi paljudel inimestel kodudes ciabattapäts nii kaua üldse säilib, et võiks hakata halvaks minema :)

Lemmik aasiapärane eksitus

Täpp i-le on nüüd pandud ja viimane osa aasiapärasest kanapuljongist kasutatud. Seekord ei vaevunud ma retseptiraamatut vaatama, vaid viskasin patta praktiliselt seda mis külmikus oli ning mis tundus sobivat. Tunnistan, et kõikidest viimase aja Aasia suppidest, on see omalooming mu kindel lemmik. Selge, hapu ja terav. Imeline.

Kalakotletid

Mmm, lihtsad kodused asjad on head! Ja need on tõepoolest väga maitsvad kotletid. Kasutasin valget kalafileed, aga samahästi saaks neid ka punasest kalast valmistada. No ja kui originaalretsept lubab, et neid jätkub neljale, siis ärge uskuge neid. Kui mul poleks olnud ähvardavalt kahvlit käes, siis oleks abikaasa need kõik üksi kinni pistnud :)

500 gr valget kalafileed
100 gr toorjuustu
1 muna
1 spl kartulijahu
hunnik tilli
soola
sidrunipipart

Haki kalafilee noaga hästi peeneks või aja läbi hakklihamasina. Sega hulka kõik ülejäänud ained ja maitsesta soola ning sidrunipipraga. Prae pannil mõlematlt poolt kuldseks, nii 3-4 minutit kummaltki poolt. Me saatsime kotletid kõhtu salati toel, aga väga hästi sobivad sinna juurde veel kõikvõimalikud kartuli produktid.

Allikas: www.toidutare.ee

Imelihtne kohupiimakook

Ma olen sellest koogist palju kuulnud ja lugenud ning arvatavasti isegi seda söönud ühe kalli sõbranna pool. Nii, et lõpuks oli aeg see ka endal järele proovida.

Viimane kord Eestis käies, ostsingi paki Juubeli tordipulbrit, mille ma siis edukalt kohvris Belgiasse tassisin. Kuigi samahästi võib selle isetehtud purutaignaga koogis asendada.

Kook ise oli tõesti maitsev ja väga lihtne teha. Ma lisasin ka õunaviile sinna, andis veelgi mahlakust juurde.

Hea toode.

Tai kõrvitsa-kookospiimasupp

Eks ole üllatus, et veel üks Aasia supp siia maandus? Tõele au andes pole see viimane, punkt i-le on veel panemata ehk siis tiba idamise mekiga kanapuljongit on veel vaja kasutada :)

See konkreetne supp nõuab retsepti järgi kõrvitsat ehedal kujul, aga mul oli sügavas püree, mis vajas endale muud rakendust kui lihtsalt külmetamist. Supp on mõnus, selline vedelam püreesupilaadne tegelane - parajalt krehvtine, mõnusalt hapukas ja kookospiimane.

Pasta mereandidega

Üks lihtne, kiire ja maitsev argiõhtu roog. Abikaasa tegi :) Sestap koore ja veini kogus on veidike suhteline, sest ta ei viitsi neid kunagi mõõta. Kasutasime külmutatud mereande, mis meie meelehärmiks oma volüümis kõvasti kaotasid ent maitses õnneks mitte.

Hiina kana-nuudlisupp

Hiinas arvatakse kanasupil olevat tervendav toime ja seda süüakse nii haigusest taastumiseks kui ka immuunsüsteemi tugevdamiseks. Mulle see mõtteviis meeldib ja usun, et see täitsa toimib. Supp on hea ja toekas. Sobib hästi jahedamasse päeva keha soendama ja vaimu virgena hoidma.

Muide oma kogemusest rääkides, tasub enne tšilliõli kasutamist seda ka proovida ja lisada roale vähehaaval, muidu tuleb eemaldada potist kärmelt pool puljongist ja valada juurde uus laar. Hea, et seda rohkem sai tehtud seekord :)

Aasiapärane kanapuljong

Iga Aasia supi õnnesutmiseks on vajalik hea baaspuljong, mida siis keeduse meisterdamise ajal edasi tuunitakse. Kui ma tavapärastes suppides puljongikuubikuid meeleldi kasutan, siis millegipärast Aasia suppidesse ma neid panna ei tihka. Väljaarvatud see Pho lihapuljong, mida ma kuidagi ise teha, olgem ausad, ei viitsi. Lihunikule prantsuse keeles seletada, et ma tahan 5 kilo konte, kes seepeale kindlasti arvab, et mul on kodus vähemalt kolm berhardiini ja ilmtingimata selle kohta pärima hakkab...ei taha :) Pealegi keeb see õnnetu puljong 4 tundi. Ükskord! Seni aga tarbin Hiina supermarketist soetatud spetskuubikuid kui vaja.

Aasiapärane kanapuljong on aga märksa lihtsam. Tegelikult on see nagu tavalise kanapuljongi valmistamine, ainult, et patta viskad muuseas ka pundi koriandrit ja paar kaffir laimilehte. Või ingverit. Või galangalit. Või laimikoort. Mida parasjagu leidub.

Ma tegin 5 l puljonksi, sest igasse suppi läheb seda paari liitri jagu ja iga kord ei ju ei taha uut sulelist räsida. Niigi tuli mulle üllatusena, et supikanal on praktiliselt pea ja varbad ka veel küljes, rääkimata mõnekümnest sulerootsust. Puljong säilib külmkapis kenasti 5 päeva ja sügavkülmas suisa kolm kuud.

1,5 kg supikana
5 l vett
1 suur sibul
2 suuremat porgandit
2 sellerivart
1 punt koriandrit (eelisatult koos juurikaga)
3 värsket kaffir laimilehte või 6 kuivatatud isendit
3-4 tl meresoola
20 terapipart

Puhasta kana. Mina eemaldan kanalt ka saba, naha ja üleliigse rasva, sest ma ei armasta rasvaseid puljongeid. Kuna mulle meeldivad hästi selged puljongid, siis ma keedan kana kahes vees. Kõigepealt panen sulelise lihtsalt piisavasse veekogusesse hulpima, nii et ta oleks kaetud ja ajan pikkamisi vee keema. Koorin veidi ka vahtu, kuigi vist ei peaks. Kui enam vahtu ei tule, kana on keema hakanud, siis valan musta vee ära, pesen kana külma vee all puhtaks ja panen uue puhta veega (vastavalt retsepti kogusele) puhtas potis ta uuesti keema. Lisan kolmeks lõigatud porgandid ja poolitatud sibula, jämedalt hakitud sellerivarred, koriandri, kergelt rebitud laimilehed ning soola ja pipra. Keedan tasasel tulel 1,5 tundi. Seejärel võtan kana potist välja ja kurnan puljongi läbi tiheda sõela teise potti. Õngitsen ka suuremad rasvalaigud välja ja siis võib keedust edasi kasutada. Kui puljongil lasta täielikult jahtuda, siis on eriti kerge üleliigset rasva sealt eemaldada (kui peaks olema, minu jaoks alati on). Lihtne :)

Aasiapärane loomalihasupp kapsaga

Jätkame Aasia suppide lainel. Ma ei saa neist vist kunagi isu täis :) Koostisainete nimekiri on hirmuäratavalt suur, aga reeglina on enamus neist maitseained. See konkreetne supp tahtis küll pikka valmisusaega ja mängimist, aga maitses jällegi väga hästi. Veidike teistmoodi ja tummisem supp kui tavapäraselt harjunud Aasia köögi puhul. Retsept väidab, et seda suppi jagub neljale, ma korrutaks selle veel kahega :)

Maasikad ricottakreemi ja palsamiveiniäädikaga

Murphy ütleb, et kui sul on väike sügavkülmiku osa, mis on stabiilselt asju täis, siis võib kihla vedada, et majapidamisse tekib mingi asi, mida on ilmtingimata vaja külmutada. Vot ja nii rändasidki maasikad sügavkülmast tuppa sulama ja minul seisis ees põnev ülesanne, neist midagi head välja võluda. Tehtud! Valmis üks äraütlemata hea magustoit, mis on kerge, särtsakas ja selline lahjemapoolsem.

Teravhapu hiidkrevetisupp kookospiimaga

Head uut aastat kõigile! Olgu ta lustakas ja heatahtlik ning hästi maitsev!
Uus aasta vast palju muudatusi siia blogisse ei too - pealkirjad läksid madalamaks ja kommenteerimine avatumaks, muidu aga ikka see sama vana sara :)

Oleme nüüd tagasi koduses Brüsselis. Lumi on nähtud ja tõele au andes mulle sobiks, kui see toode kenasti Eestimaa pinnal püsiks ja siia oma haaret ei laiendaks. Mitte, et need sügistormid nii oluliselt meeldivamad oleksid, aga vähemalt elu ei seisku seetõttu, mis aga lumega võib vabalt ja üsna tõenäoliselt ka juhtuda :)

Kodumaal oli tore viibida, aga taljele see õgardlusperiood hästi just ei mõju. Ja kuigi vahelduseks oli nii hea ja tore teiste poolt kokatud hõrgutisi manustada, siis tundsin lennukis Brüsseli poole, kuidas näpuotsad sügelema hakkasid ja mõte toidumaailma takerdus. Olin köögist puudust tundnud :)

Tassisin kodumaalt kaasa osa oma kokaraamatuid, nende seas minu erilise lemmiku Asian soups. Ma jumaldan Aasia suppe ja ei saa neist kuidagi isu täis. Lähiaja menüü siis selline idamaine ja lahja :)
Loomulikult tegin ma selle vea, et kasutasin üle pühade külmikus seisnud tšillipiprakauna. Ah sa mait kui kange see supp sai. Seega pidin lisama kookospiima, mida algses retseptis ei olnud teps mitte ette nähtud. Maitse oli väga hea, kookospiima lisamine lihtsalt muutis mõttetuks minu kaunid porgandililled, mida ma nii hoolega ennist vestsin. Vabalt oleks võinud tavalised rattad olla :)
Supp tuli selline kahe piprakaunaga tasemega keedus, mis oli täitsa restorani vääriline - hästi maitsev.