Kapsa-hakklihahautis hapukoorega

Kapsalainel seilates edasi. Üks minu lemmikumaid suviseid roogasid on kapsa-hakklihahautis hapukoorega. Ma ei teagi, et miks ta minu jaoks suvine toit just on, võibolla sellepärast, et talvel süüakse ikka rohkem hapukapsast. Igatahes on see üks mõnus roog, mis minu arust maitseb küll vist kõikidele eestlastele, sh ka lastele :) ... kas pole mitte julge avaldus?! OK, parandan ennast – ma pole veel näinud ühtegi inimest, kes minuga koos ühe laua taga seda süües, oleks teatanud, et see talle ei maitse. Mitte, et minuga koos laua taga istumine oluline oleks, aga ma ju ei tea, mis te seal kodus räägite ... ah jälle läks rappa :) Olgu kuidas on, minule see maitseb väga!

Porgandi-kapsasalat leesputkega

Vaat kui kapsas on juba koju toodud, siis tuleb teda ikka mitu päeva süüa :) Allpool väga mõnus salat, leesputkega. Leesputk ei ole väga levinud maitsetaim minu köögis olnud. Ei müüda minu arust teda ka poodides eriti. Küll aga avastasin ta siit ühest aiandist ning nüüd kasvab ta mu pisike aia nurgas. Ta on selline hästi intensiivse maitsega, hästi omapärane ja samas nii koduselt tuttav. Vanaemal kasvas ta ka aias ning ta pani seda suppidesse tihti. Maitselt meenutab ta midagi peterselli ja selleri vahepealset. Mõnus toode.

Kapsasalat

See on salat minu lapsepõlvest. Mulle hirmsasti maitses see salat ning ta oli üks esimesi soolaseid toite, mis ma ise valmistama õppisin. Millegipärast jäi selle söömisesse üksvahe auk, ent nüüd ongi aeg see viga parandada. 

Meelepärane kogus kapsast tuleb hästi peeneks hakkida (või riivida) ja mingi nuialaadse asjaga kergelt tampida. Valada peale 1 spl õli ja 2 spl äädikat, maitsestada suhkru ja soolaga ning hästi läbi segada. Jäta pooleks tunniks maitsestuma enne serveerimist.

Mullita ja kriuksu ehk bubble and squeak

See on Inglismaalt pärinev roog, mis tehakse põhimõtteliselt eelmise õhtusöögi juurikajääkidest. Traditsiooniliselt kartulist, millest tehakse püree, ja kapsast. Ent võib kaustada ka porgandeid, lisada peekonit ja muud meelepärast. Meie peres reeglina õhtusöögist ülejääke ei teki, seega pidin need niiöelda tekitama. Peamiselt kuna tahtsin kapsast ära kasutada. Ja ikka jäi veel teist üle - kapsapea on nagu kõrvits, see ei saa kunagi otsa :)

Ühepajatoit

Ühepajatoit on üks lõpmata maitsev roog. Ja äärmiselt lihtne. Sul peab olema juurikaid, mingit lihatükki, sutsu maitseaineid ja parajalt aega. Minule isiklikult ei sümpatiseeri need ühepajatoidud, mis on väikestest tükkidest tehtud ja keedetud selliseks beebitoitu meenutavaks asjanduseks. Kartul tervelt või äärmisel juhul pooleks, porgand pooleks, kapsas kuueks jne. Eks kõik sõltub muidugi juurikate suurusest ja poti omast ka. Ühepajatoitu valmistame nii pliidil kui ahjus, sõltuvalt tujust. Seekord oli ahju kord tööd teha.

Kapsa-hakklihahautis õlle ja peekoniga

Lugesin sellest hautisest ühest toidublogist, kus seda suisa maailma parimaks tituleeriti. Hautist siis.

Minu klassikaline kapsa-hakklihahautis on hapukoorega tehtud ja see on ja jääb ilmselt mu lemmikuks ka edaspidi. Olen poovinud teha seda rooga ka õunamahlaga ning see oli samuti maitsev. Ning nüüd see variant, mis mekkis vägagi hästi ja oli eriti meesperele mokkamööda.

Ma arvan, et see toit ise on selline, et mis iganes kuue sa talle selga tõmbad, ikka sobib kenasti. Selle konkreetse variandi juures oleks tahtnud nõks rohkem vedelikku, aga kahjuks polnud majapidamises rohkem tumedat õlut. Seega järgmine kord tuleb "suuri" õllepudeleid soetada, mitte neid sõrmkübaraid :)

Aasiapärane loomalihasupp kapsaga

Jätkame Aasia suppide lainel. Ma ei saa neist vist kunagi isu täis :) Koostisainete nimekiri on hirmuäratavalt suur, aga reeglina on enamus neist maitseained. See konkreetne supp tahtis küll pikka valmisusaega ja mängimist, aga maitses jällegi väga hästi. Veidike teistmoodi ja tummisem supp kui tavapäraselt harjunud Aasia köögi puhul. Retsept väidab, et seda suppi jagub neljale, ma korrutaks selle veel kahega :)

VERIVORST JA HAPUKAPSAD

Valmistume jõuludeks :) Otsustasime proovida kohalikke verivorste ja sinna juurde teha hapukapsaid. Tegelikult sai juba eile vastuvõtul jõuluroogadega alustatud, kus anti pisikesi kodumaised verivorste, pohlamoosi, mädarõigast, kõrvitsat, hapukapsaid ja kartulisalatit. Nagu ikka, kui kamp eestlasi võõrsil ühes ruumis kokku saavad :)

Siinsed verivorstid on hoopis teistsugused, sellised suured rullvorstid, ilma tangudeta. Ja pooled on üldse neist valged, ehk siis eeldatavasti üsna verevaesed tegelased.

HAPUKAPSASUPP KOOKOSPIIMAGA

Vaimustav supp. See on hästi omapärane kooslus, mille peale ma ise poleks tulnudki, aga töötab imehästi. Supp on kerge ja värske, maheda kookosega ja parajalt hapukas. Väärib proovimist.

KAPSAPIRUKAS

Olen ammu tahtnud teha kapsapirukat, aga millegipärast pole sinnani kunagi jõudnud. Kuna aga poest sai suur kapsapea koju veeretatud, siis pidi sellega midagi ju ette võtma. Nende suurte asjandustega (kapsas, kõrvits) on juba kord nii, et kui ühe endale urgu sahistad, siis pead järjestikku mitu head rooga välja mõtlema :) Sedakorda muidugi õnnestus mul nii kapsas kui kõrvits korraga hankida, mis tähendab, et terve nädal on hooleta ja karnivoor minus ulub ahastusest :)

Kapsapiruka retsepti leidmine oli veidi keeruline. Paljud neist olid kas pärmi- või lehttaignaga, esimest ei viitsi ma ilma abiliseta (loe: köögikombain) teha ja teist ma ei oskagi teha. Meil siin poes müüdavad lehttaignad aga on kõik a) ümmargused b) paberõhukesed c) imelikud. Lõpuks leidsin sellise retsepti, mille siis katsetusse võtsin. Oma osa andis siin kapsa kogus, tundus olevat rohkem kui teises retseptides. Mis mõtet on teha pirukat, millel vaid kaks liblet kapsast sees?! Las ikka mustab :)