Meega röstitud ahjupeedid ning apelsiniporgandid

Hoolimata sellest, et need juurikaroad ka individuaalselt väga maitsvad on, passib neid eriti hästi koos teha, kuna nende maitsed täiustavad teineteist ilusasti. Magusad peedid ja hapukad porgandid sobivad kenasti mõnd lihatükikest saatma.

Ratatouille vol 2, ahjus valmistatult

Olen juba ammu mõelnud proovida Ratatouille'd ahjus valmistada meie tavapärase viisi asemel. Sellega on muidugi rohkem mängimist, aga see mäng väärib küünlaid. Mulle väga, väga maitses ta niimoodi valmistatult, isegi tsipake rohkem kui pliidil hautatult. Kuigi, kui juurikaid enne röstida ja siis pliidil edasi teha, siis on ilmselt ka see lugu veidi teise nüansiga. Idee kolmandaks versiooniks :)

Ja ma muidugi ei saa jätta mainimata, et see on roog, mis on järgmisel päeval veel maitsvam ning mis külmana tarbides viib ka keele alla.

Sinepi ja juustuga täidetud kanafilee

Ühel hetkel avastasin külmikust mitu purki Dijon sinepit, mida oli sinna kogemata tavapärasest rohkem kogunenud ning mis, muidugi mõista, olid ka avatud. Otsisin netist retsepte, mis sisaldaks sinepit üht- või teistpidi ja nii see retsept minuga kõnelema hakkaski. Originaalis peaks küll kasutama teralist (Inglise) sinepit, aga otsustasin seda tõika eirata, muidu oleks pidanud veel ühe sinepipurgi koju tarima.

Retsept on lihtne ja roog maitsev. Tavaliselt eelistan ahju panemiseks ikka sellist maitsekamat kintsuliha, aga kui rinnafilee pekki täis toppida ja ümber ka veel teist kerida, siis see sobib kah täitsa hästi :)

Ahjaa valmisroast ununes pilt teha, vaadakem siis üht protsessist tehtud ülesvõtet.

Tuunikalaomletikesed

Need tuunikalaomeltikesed on väärt leid nami-nami retseptikogust. Väga head ampsud nii soojalt kui külmalt, sobivad nii argipäeva hommikusöögilauale kui ka pidulikumale kattele või piknikukorvi rätiku alla. Natuke mugandasin retsepti, kuna üks külaline ei armastanud sibulat, siis asendasin selle paprika ja küüslauguga. Sobis ideaalselt ja ma neid ei raatsiks ka teinekord välja jätta, kui sibulasööjaid on, siis lihtsalt lisa

Suitsukala vormiroog

Selle vormiroa valmistamiseks sobib nii valge kui punane suitsukala. Hästi hea kodune argiroog, salat kõrvale ja terve pere jälle toidetud ning rahul.

Kanajalad Jamie moodi

Minu blogimisse on jäänud üüratu auk ja nüüd on järg käest kadunud. Aeg ja toimetused on oma lõivu nõudnud ning esiti mõtlesin, et tühja kah, las siis raugeb see ind ... siis aga meenus, miks seda blogi üldse pidama hakkasin. Oli ju eesmärk teha oma retseptikogumik, mitte juturaamatut kirjutada :) Seda enam, et otsisin ükspäev üht vahepeal tehtud rooga mööda netti taga ja ei leidnud sellest enam jälgegi. Nüüd siis vuristan oma vahepeal tehtud toidud siia riburadamisi üles. Kord majja!

Need Jamie moodi kanajalad on klassikaliselt maitsvad. Ei mingeid peenutsevaid koostisained, kõik on kodune ja armas. Erinevalt Jamiest lisasin ma sutsu veini roale (õli asemel), kastmeks - siinse kultuuriruumi mõjud vist :)

Kala porru ja hapukoorega

Abikaasa retseptivaramust üks väga hästi maitsev kalaroog, mida on imelihtne valmistada. Sul on vaja vaid head valget kala, porrut, tilli, hapukoort ja sutike nipet-näpet juurde. Ükskord ma pajatan pikemalt sellest kooremajandusest siin, kui lugeda on soovi, praegu aga viskan retsepti üles ja asun majas tuuseldama. Õhtuks on oodata külalisi.

Sinepine sea sisefilee, taipärased porgandid ja juustune riis

Jube pikalt on eetris vaikus olnud. Eelmise postituse põhjal võiks arvata, et kui läksin kööki rabarberikooki (õudselt tahaks rabarbri öelda) tegema, siis juhtus minuga midagi. Tõest muidugi see kaugel pole, sest tegelikult nii ka oli. Sain endale imeilusa paarisentimeetrise põletusarmi käele. Aksessuaarid suveks omast käest võtta. Mina ja ahjud - noh üleme nii, et meie suhe on kõrvetav. Abikaasa juba ammu arvab, et ma peaks endale silikoonist ülikonna selga tõmbama kui ahjule läheneda on vaja. Pean möönma, et selles on teatavat mõtet küll.
Aga mitte sellepärast pole sissekanded soiku jäänud, vaid mind on tabanud tohutu kevadväsimus, mis avaldub peamiselt kahjuks mu vaimse maailma kängumises. Füüsiline platvorm on endiselt tegus - aiatööd, kokkamised, seiklemised, üritused, võõrustamised, reisimised - kõik see on päevakorral. Aga ma lihtsalt ei suuda end kokku korjata ja näiteks e-mailidele vastata või blogi kirjutada või õppida. Seda viimast oleks hädasti vaja, sest lisaks prantsuse keele eksamile ähvardavad mind ka tööle saamiseks tehtavad katsed, milleks oleks vaja läbi lugeda üks võimatult igav raamat. Ja mulle ju meeldib muidu raamatuid lugeda, aga niipea kui selle sinise üllitise kätte võtan, kukuvad silmad plaksti kinni ja aju teeb shut downi. Ning selle restartimine ei ole üldse sekundite küsimus nagu Macbook mul arvata lubab. Ja üldse, seal katsetel on kasutuses Microsoft...mul pole sellest enam halli mälestust ka. Ma teadsin kohe, et see mäkk on puhtalt edev vidin, aga ikkagi oli õudselt vaja teda.
Ma lähen nüüd tõmban oma CVst maha arvutioskuse ja õppimisvõime.

Ja ma just veendusin, et parim viis veeklaas tühjaks saada on see lihtsalt ümber lükata.

Aga kokkamisega olen ma sinasõber edasi, muidugi kui jätame kõrvale põletushaavad, ümberläinud toiduained, ahjupõhja valguva suhkru-või segu ja muu seesuguse igapäevase värgi. Allpool olev sinepine siga oli minu arvates viis pluss roog ja temale sekundeerivad porgandid ja riis samuti.

Võrratu moussaka

Nii, siin on üks ammune võlg, mis tasutud saab - moussaka retsept. See on üks väga-väga maitsev roog! Pealegi kalli abikaasa tehtud, tema "firmakas". Kindlasti soovitan kasutada lambahakkliha või vähemalt segu sellega. Kui aga kasukakandja üldse ei meeldi või teda saada pole, siis ajab ka veis asja ära.

Sellest kogusest saab päris piraka moussaka. Sõime aplalt mitme külalisega, kuid siiski jagus teist ka järgmiseks päevaks. Nämm!

Krõmpsuvad porknad tahini ja muu jamaga & kreekapärased lihapallid

Tere tali! Täna hommikul oli ainult 2 kraadi õues sooja ja minu ürdimajandus on nüüd kahjuks basiiliku võrra vaesem. Mis häda selle kliimaga siin Belgias on? Mäletan, et aasta tagasi 6. aprillil oli ilm piisavalt soe, et kolisime t-särgi väel katuseterrassile sööma ja veini kulistama, 12. aprillil lippasin suvekleidis ringi, varbad paljad nagu Kingpoolel. See aasta aga tõmbad 16. aprillil talvejope selga kui üldse õue julged astuda. Mul on tunne nagu oleksin ma mingitmoodi petta saanud :) Vähemalt on siin puud-põõsad rohelised ja lilled õites, seega pilt pole väga trööstitu ja loodetavasti ei saa küte majas otsa.
Aga iga asi on millekski hea, nüüd võib südamerahus selliseid tummisemaid talviseid roogasid nautida. Homme näiteks on menüüs moussaka, mille retsepti ma Kristale juba sada aastat võlgu olen.

See allolev porknaroog nii talvine polegi, pigem aastaajatu. (Ega ma tegelikult tea kas moussakagi nii talvine on.) Väga maitsev ja mõnus lisand. Kuna porgandeid on vähe aega aurutatud, siis nad on sellised mõnusad krõmpsuvad ja see kaste mätsib nendega täiesti oivaliselt. Majapidamisest puudus kahjuks sumac, mis retseptis oli ette nähtud ja mis oleks ilmselt sellele i-le täpi pannud. Ent täpitagi oli roog äärmiselt nauditav. Sõime koos kreekapäraste lihapallide ja tzadziki kastmega.

Nii porknad kui lihapallid on mugandatud (mis vähem, mis rohkem) sellest imeilusast blogist: Kalyn's kitchen.

Krõmpsuvad porgandid tahini kastmes
(2-le paras kogus)

Kartuligratään rosmariiniga ning vürtsköömne ja tšilliga mekitatud lõhe

Ma ei hakka kiitlema, et akna taga ploomipuul on juba mõned õied ning lehed puudel on armsasti pungumas või et täna on 18 kraadi sooja, helesinine taevas ja päiksesära ei mahu õue ära. Ja sellest ma ka ei räägi, et istun praegu t-särgi väel rõdul ja mul on palav. Vot sellistest asjadest ma üldse ei räägi, vaid mainin, et neljapäev on kalapäev ning viskan siia kirja ühe lihtsa vee-eluka retsepti ühes kartuligratääniga :) Kaunist päeva teile!

Vürtsikas lambakints veiniste läätsede ja hautatud porganditega

Ma vist lähen kohe lõhki! Tegime just ühe oivalise lambakinstu ja õgisime kõik jäägitult ära. Ausalt, viimse raasuni :)
Siiani parim lammas, mis ma valmistanud olen. Kui vinguda, siis vaid küpsusastme üle. Kasutasin esmakordselt lihatermomeetrit ja see oli kenasti 70 kraadi peal, mil siis lamba ahjust välja katkusime ja keskelt pooleks lõikasime, et vaadata, kas on paras. Oli aga teine täitsa verine, nii et suskasime ta veel 15 minutiks ahju. Mõtlesin, et ju siis ei osanud seda termomeetrit paigaldada õigesti. Tagantjärele tarkus: oleks siiski pidanud usaldama tehnikat ja jätma lihtsalt lihatüki fooliumi alla "rahunema" ning järelvalmima. Ahjus läks ta veidi liiga küpseks ja ei olnud üldse enam roosa nagu tahtsin. Õnneks oli see piir vist just ületatud, sest liha oli siiski mahlane ja äärmiselt maitsev. Mees mõmiseb siiani mõnutundest :)

Siga ja juurik

Palju on minu käest küsitud, et kas mõnda rooga kaks korda ka kodus teete? Jah, teeme küll ... vahel :) Näiteks meie palavalt armastatud ahjujuurikaid.

Seekord tegime juurikatele kaaslaseks ka ühe toreda seafilee, mille marinaadi sai tsipa riivitud sidrunikoort, supilusikajagu sidrunimahla ja sama palju sojakastet. Siis see üleriputada tüümiani ja pipraga ning puiste jagu ka soola. Kõige lõpuks küüslauguküüs sekka pressida, kõik kenasti liha külge hõõruda ja lisada veel paar suuremat lonksu portveinikest. Lasta lihapalal tunnike seista ja siis see ahjus koos juurikatega 30 minuti jagu küpsetada. Enne serveerimist fooliumi sees "rahuneda" lasta, samal ajal kui juurikad veel viimast kuuma endasse tõmbavad.

Küpsetatud beebiforell valge veini ja fenkoliga ühes Hummeri aiaviljadega

Iga kord kui ma fenkolit toiduvalmistamisel kasutada soovin, mängime abikaasaga maha näitemängu, kus mina erudeeritult fenkoli kasulikkusest räägin ning abikaasa peenetundeliselt selle maitseomadusi kirjeldab... Ehk siis mina ütlen: "Ma panen fenkolit ka" ja tema vastab: "Öäkk!"

Ja iga kord oleme üllatunud, kui maitsev ja tore see köögivili siiski on lõpp-produktina. Mis muidugi ei takista sama näitemängu järgmine kord taasesitamast.

Beebi- ehk portsjonforell on mu suur lemmik, mõnusalt mahlane ja maitsev uimeline. Ja küpsetuspaberi sees on neid hea valmistada, see töötab kui aurutaja. Kala küll ei pruunistu, aga liha jääb mõnusalt hõrk ning hästi maitsestunud. Serva tegime seekord teistmoodi ahjujuurikaid, mille ma ühest minu arust kõige kihvtimast & mõnusamast toidublogist maha viksisin.

Tomatised kanakoivad

See on üks hea talvine ahjuroog, kus kana on mõnusasti rosmariinine, seest mahlane ja pealt krõbeda koorikuga kaetud. Ning tomatine kaste sobib roa juurde suurepäraselt. Kõht täis, meel hea :)

Muuseas unustasin sulelisele soola ja pipart lisada. Õnneks selgus, et neid maitseaineid üldse polnud vajagi.

Tandoori kana

Minu arust oleks ainult õiglane kui kanal oleks neli jalga. Niikuinii pole tal nende tiibadega midagi mõistlikku peale hakata ja süüa pole neist ka midagi. Koivad see-eest on lihtsalt imelised.

See suleline on üldse hästi maitsev. Kuna ta sai piisavalt kaua marinaadis olla, siis muutus isegi rinnaliha mõnusaks mahlaseks ja maitsekaks. Kui ma siit poest leiaks küpsetuskotte (mitte, et ma seni neid otsinud oleks), siis ma vist teeks teinekord nii, et paneks ta sellesse koos marinaadiga ja pistaks ahju. Mis muidugi ei meeldi abikaasale, sest ta fännas seda kastet hirmsasti.

Ühepajatoit

Ühepajatoit on üks lõpmata maitsev roog. Ja äärmiselt lihtne. Sul peab olema juurikaid, mingit lihatükki, sutsu maitseaineid ja parajalt aega. Minule isiklikult ei sümpatiseeri need ühepajatoidud, mis on väikestest tükkidest tehtud ja keedetud selliseks beebitoitu meenutavaks asjanduseks. Kartul tervelt või äärmisel juhul pooleks, porgand pooleks, kapsas kuueks jne. Eks kõik sõltub muidugi juurikate suurusest ja poti omast ka. Ühepajatoitu valmistame nii pliidil kui ahjus, sõltuvalt tujust. Seekord oli ahju kord tööd teha.

KANA KUIVATATUD PLOOMIDE JA APRIKOOSIDEGA

Jälle üks toit, mis maitseb hästi, aga pildil näeb välja kole kui öö.

1,3 kg kana
10 kuivatatud aprikoosi
20 kuivatatud ploomi
1 suur küüslauguküüs
0,5 tšillit
peotäis münti
veidi oliivõli
1 tl sojakastet
värskelt purustatud musta pipart
soola
valget veini

Haki ploomid ja aprikoosid tiba väiksemateks tükkideks, peenesta tšilli, küüslauk ja münt. Sega kõik oliivõli, musta pipra ja sojakastmega ning topi kanale kõhtu. Seo kana jalad kokku, määri ta kergelt üle oliivõliga ning maitsesta soolaga. Pane kala ahjuvormi, vala põhja valget veini ning kata vorm fooliumiga. Küpseta 200 kraadi juurde kaks tundi. Poole küpsemise pealt eemalda foolium ja lisa juurikad.

ŠVIPSIS SULELINE

Pikka aega on meie lauda väisanud see sulnis kanaroog. Kes teab kuskohast tema meie lauale rändas, aga väga jõudsalt on ta seal oma kanda kinnitanud. Ehk on selles süüdi mu kanalemb abikaasa või siis hea isuga külalised, kes kõik eeskujulikult taldrikud puhtaks söövad. Või siis see, et ta on turvaline ja lihtne roog. Igatahes on sellest roast saanud tõeline hitt, mis aegajalt ikka kordamisele läheb.

Eestis on seda imelihtne teha, sest seal on sulatatud juustu, stiilis Merevaik, vabalt saada. Ja sellest tuleb eriti maitsev toit. Siin peab kahjuks leppima toorjuustuga, mis on õige pisut teistmoodi, kuid siiski meeldivalt erutav. Ürtide osas on ka vabad käed, ühtemoodi hästi sobivad nii koriander, basiilik, murulauk, petersell, tüümian, rosmariin kui ka mitu korraga. Sedakorda sai turult palju koriandrit koju tassitud ja sulelise kintsu topitud.

INDIAPÄRANE LAMMAS & KARAMELLISEERITUD MANGO TŠILLIGA

See on parim lammas, mis ma siiani söönud olen. Kõik need vürtsid ja taevalik sobivus mangoga - mõnutundest võib end lihtsalt ära nikastada.

Esimest korda sain seda lammast sõprade juures ühel õhtusöögil. Tahtsin ise midagi sarnast teha ning peilisin välja selle väärt retsepti. Nagu ikka retseptidega, on kõik kogused soovituslikud, maitse ja kohanda nii kuidas endale meeldib. Aga vaata ette, et kõike jogurtit selle käigus ära ei söö :)