Sinepi ja juustuga täidetud kanafilee

Ühel hetkel avastasin külmikust mitu purki Dijon sinepit, mida oli sinna kogemata tavapärasest rohkem kogunenud ning mis, muidugi mõista, olid ka avatud. Otsisin netist retsepte, mis sisaldaks sinepit üht- või teistpidi ja nii see retsept minuga kõnelema hakkaski. Originaalis peaks küll kasutama teralist (Inglise) sinepit, aga otsustasin seda tõika eirata, muidu oleks pidanud veel ühe sinepipurgi koju tarima.

Retsept on lihtne ja roog maitsev. Tavaliselt eelistan ahju panemiseks ikka sellist maitsekamat kintsuliha, aga kui rinnafilee pekki täis toppida ja ümber ka veel teist kerida, siis see sobib kah täitsa hästi :)

Ahjaa valmisroast ununes pilt teha, vaadakem siis üht protsessist tehtud ülesvõtet.

Tuunikalaomletikesed

Need tuunikalaomeltikesed on väärt leid nami-nami retseptikogust. Väga head ampsud nii soojalt kui külmalt, sobivad nii argipäeva hommikusöögilauale kui ka pidulikumale kattele või piknikukorvi rätiku alla. Natuke mugandasin retsepti, kuna üks külaline ei armastanud sibulat, siis asendasin selle paprika ja küüslauguga. Sobis ideaalselt ja ma neid ei raatsiks ka teinekord välja jätta, kui sibulasööjaid on, siis lihtsalt lisa

Klassika: tomati-mozzarella salat

Kaks tomatit ja üks mozzarella viilutada ning laduda vaheldumisi talrikule ritta. Niristada üle oliivõliga ning puistata peale soola ja pipart ning peotäis basiiliku lehti. Serveeri ciabatta või muu toreda saiaga.

See on täiesti oivaline salat!

Hunnitu tomatisupp kitsejuustuga

Lõpuks jõuan ka selle tomatisupi retseptini, mis mul siin ammu juba ootab kirjapanekut. Justkui neid vähe oleks mu blogis :).
See supp on erakordselt mõnus (nagu nad kõik) - tekstuurilt sametiselt pehme, äratab kõik maitsemeeled oma tulisusega ning samas rahustab nad maheda kitsejuustu mekiga. Meie, kui paadunud tomatisõprade, juustuaustajate ning muidu suuremat sorti toidunautlejate, suur lemmik.

Valged sparglid, lihtsalt!

Mulle väga maitsevad sparglid ja kevad on see tore aeg, kus nende hooaeg õilmitseb ning nad on kohe eriti hõrgud ja värsked. Tavapäraselt hakkab see hooaeg pihta aprilli keskel ning lõppeb juunis, praegu mulle tundub, et see pole veel päris käes.

Mina olen olnud rohkem rohelise spargli usku, sest ta näeb lihtsalt esteetiliselt tunduvalt kenam välja. Aga belglased armastavad palju rohkem hoopis seda valget isendit. Neil on isegi kõik standardid välja töötatud, et kui pikk ja paks üks spargel peab olema ja sellele vastavalt saab ta siis ka märgistuse A või AA või siis rohelise puhul ka B. Lisaks on spetsiaalsed ka pakendamise viisid ja pakendite värvid. Terve teadus. Üllatav fakt - spargel võib kasvada päevas kuni 15 cm.

Proovisin ka siis seda "valget kulda" valmistada ja kuldaväärt tulemus sai. Abikaasa kiitis, et need olid parimad sparglid, mis ta oma elus on saanud...ja ei ole ainukesed eks :) Siiamaani lehvivad mu kõrvad heameelest.

Võrratu moussaka

Nii, siin on üks ammune võlg, mis tasutud saab - moussaka retsept. See on üks väga-väga maitsev roog! Pealegi kalli abikaasa tehtud, tema "firmakas". Kindlasti soovitan kasutada lambahakkliha või vähemalt segu sellega. Kui aga kasukakandja üldse ei meeldi või teda saada pole, siis ajab ka veis asja ära.

Sellest kogusest saab päris piraka moussaka. Sõime aplalt mitme külalisega, kuid siiski jagus teist ka järgmiseks päevaks. Nämm!

Krõmpsuvad porknad tahini ja muu jamaga & kreekapärased lihapallid

Tere tali! Täna hommikul oli ainult 2 kraadi õues sooja ja minu ürdimajandus on nüüd kahjuks basiiliku võrra vaesem. Mis häda selle kliimaga siin Belgias on? Mäletan, et aasta tagasi 6. aprillil oli ilm piisavalt soe, et kolisime t-särgi väel katuseterrassile sööma ja veini kulistama, 12. aprillil lippasin suvekleidis ringi, varbad paljad nagu Kingpoolel. See aasta aga tõmbad 16. aprillil talvejope selga kui üldse õue julged astuda. Mul on tunne nagu oleksin ma mingitmoodi petta saanud :) Vähemalt on siin puud-põõsad rohelised ja lilled õites, seega pilt pole väga trööstitu ja loodetavasti ei saa küte majas otsa.
Aga iga asi on millekski hea, nüüd võib südamerahus selliseid tummisemaid talviseid roogasid nautida. Homme näiteks on menüüs moussaka, mille retsepti ma Kristale juba sada aastat võlgu olen.

See allolev porknaroog nii talvine polegi, pigem aastaajatu. (Ega ma tegelikult tea kas moussakagi nii talvine on.) Väga maitsev ja mõnus lisand. Kuna porgandeid on vähe aega aurutatud, siis nad on sellised mõnusad krõmpsuvad ja see kaste mätsib nendega täiesti oivaliselt. Majapidamisest puudus kahjuks sumac, mis retseptis oli ette nähtud ja mis oleks ilmselt sellele i-le täpi pannud. Ent täpitagi oli roog äärmiselt nauditav. Sõime koos kreekapäraste lihapallide ja tzadziki kastmega.

Nii porknad kui lihapallid on mugandatud (mis vähem, mis rohkem) sellest imeilusast blogist: Kalyn's kitchen.

Krõmpsuvad porgandid tahini kastmes
(2-le paras kogus)

Soolarohi parmesaniga

Poest leiab igasuguseid toredaid asju. Seekord avastasin kalaletist taime hollandikeelse nimega zeekraal ehk siis eesti keeli soolarohi (Nami-nami andmetel).

See soolarohi on väga mõnus toode. Maitsev ja ülimalt lihtne valmistada. Töötlemata kujul on ta selline soolane ja meremaitseline krõmps tegelane, mida sobib kasutada erinevates salatites ning kui veidi talle kuuma anda ja maitsestada, siis saab oivalise pearoa lisandi, mis sobib väga hästi vist pea kõigega. Meie nautisime teda kala kõrvale ühes jogurti-roseepipra kastmega. Jummi-jammi kui hea! :)

Kartuligratään rosmariiniga ning vürtsköömne ja tšilliga mekitatud lõhe

Ma ei hakka kiitlema, et akna taga ploomipuul on juba mõned õied ning lehed puudel on armsasti pungumas või et täna on 18 kraadi sooja, helesinine taevas ja päiksesära ei mahu õue ära. Ja sellest ma ka ei räägi, et istun praegu t-särgi väel rõdul ja mul on palav. Vot sellistest asjadest ma üldse ei räägi, vaid mainin, et neljapäev on kalapäev ning viskan siia kirja ühe lihtsa vee-eluka retsepti ühes kartuligratääniga :) Kaunist päeva teile!

Lillkapsasupp vürtsköömne ja juustuga

Meie pere söögilaual on supp tihe külaline. Muidu teine ei hakkagi nii teravalt silma, aga kui blogi registrit vaadata, siis suppide osakaal on üsna märkimisväärne.

Ma armastan teha erinevaid suppe, proovida üht ja teist maitset, erinevaid kombinatsioone ja üllatavaid kooslusi traditsiooniliste kõrval. Noh tegelikult laieneb see ju kõikidele toitudele.

Vürtsköömnega oleme teinud palju porgandisuppi ja korra ka pastinaagiga, nüüd siis järg lillkapsa käes. See on väga hea supp, kus vürtsköömen ei domineeri nii uljalt kui tavaliselt, supp on tummine, mahe ja kergelt mõrkja maitsega. Eriti mõnusat vunki annab värskelt purustatud must pipar.

Peedipirukas Brie juustuga

Üks kena värviline ja maitsev pirukas peedisõpradele. Sobib hästi õhtusöögiks kerge salati saatel.

Mullita ja kriuksu ehk bubble and squeak

See on Inglismaalt pärinev roog, mis tehakse põhimõtteliselt eelmise õhtusöögi juurikajääkidest. Traditsiooniliselt kartulist, millest tehakse püree, ja kapsast. Ent võib kaustada ka porgandeid, lisada peekonit ja muud meelepärast. Meie peres reeglina õhtusöögist ülejääke ei teki, seega pidin need niiöelda tekitama. Peamiselt kuna tahtsin kapsast ära kasutada. Ja ikka jäi veel teist üle - kapsapea on nagu kõrvits, see ei saa kunagi otsa :)

TOMATI-HAKKLIHASUPP KITSEJUUSTUGA

Praegu toimub külmkapi tühjaks söömine, sest kodumaa reis on kohe ukse ees ja poodi ei taha enam minna. Palju asju pole õnneks enam jäänud. Võlusin välja lihtsa tomati-hakklihasupi, mis on väga hea ka ilma kitsejuustuta, aga see viimane tegi ta veelgi paremaks.

SALATSIGURI AMPS

Salatsigurit ostes tuleks valida võimalikult hele isend, mille otsad on kahvatukollased. Mida rohelisem tipp, seda mõrudam köögivili. Lõika siguri tagumine ots ära, siis saab lehti hästi kätte. Muideks sigurid säilivad kodus külmkapis väga hästi ja kaua, kui keerata nad majapidamispaberisse ja seejärel kilekotti. Valgust nad ei taha ja märga ka mitte.

mõned salatsiguri lehed
määritavat kitsejuustu
hakitud pähkleid
mett

Määri salatsiguri lehele kitsejuustu, raputa peale purustatud pähkleid ja nirista üle meega. Maitseb mõnusalt!

MOZZARELLA SALAT

Pane salatisse:
10 mozzarellapalli
8 kirsstomatit, poolitatud
1 tl kapparid
veidi murulauku, hakitud
veidi peterselli, hakitud

Nirista üle:
oliivõli ja
palsamiveiniäädikaga

Maitsesta:
soola ja pipraga

JUUSTUSUPP APELSINI JA INGVERIGA

Kuna mu abikaasa armastab juustusaia süüa apelsinimoosiga, siis mõtlesin, et võiks ju teha ühe toreda juustusupi ja panna sinna krutskiks sisse apelsini ja vürtsitada teist tibakese ingveriga. Maitse poolest tuli supp väga hea, aga tekstuurilt jäi vähe vesiseks. Teinekord võiks paar kartulit sisse panna, saaks tummisema ampsu.

KARTULIPÜREE-HAKKLIHAVORM

Pidime kartuli-hakklihavormi tegema, aga nagu ikka, plaanid muutusid. Siin riigis laupäeval poodi minemine on täielik suitsidiaalne ettevõtmine ja kui sa pärast tunde ja tunde poodlemist lõpuks räsituna koju jõuad, siis kartulite koorimine ei tundu just eriti ahvatlev tegevus.

Niisiis läksime lihtsama vastupanu teed ja piinlik tunnistada, aga valmistasime kartulipüree pakipulbrist. Roog maitses sellest hoolimata imeliselt ja kadus laualt kõhtu hetkega. Muidugi oleks hea kasutada isetehtud kartuliputru, aga reeglina kodus ju seda niimoodi laialt saada ei ole. Lohutasin end sellega, et paki peale oli vähemalt gourmet kirjutatud :)

HAKKLIHA-TOMATIKASTE KITSEJUUSTUGA

Argipäeva lihtne gurmee inimesele, kes armastab kitsejuustu ja tomatit.

TARTIFLETTE

(4-5 inimesele)

2,5 kg kartuleid
400 g peekonit, kuubikutena
2 sibulat
2 küünt küüslauku
1 reblochon juust
veidi rõõska koort
klaas või paar valget veini

Koori ja viiluta kartulid, nii sentimeetri paksuseks. Keeda pehmeks ja pane jahtuma. Prae pannil hakitud sibul ja küüslauk. Kui eelistad tugevamat küüslaugu maitset, siis ära haki ja prae, vaid purusta see veidi hiljem segusse. Lisa peekoni kuubikud ja prae mõnusasti kõik läbi.