Vahepeal on toidumaailm jäänud pisut unarusse, seda peamiselt just virtuaalselt. Esmalt kolimisega seotult, kui kogu aeg läks pakkimisele ja mööbli lahti-kokkumonteerimisele. Siis kui aega tekkis rohkem polnud aga internetti ja kui see viimaks saabus, siis oli aeg külastada talvist kodumaad ja süüa teiste toredate inimeste tehtut. Väga nauditavad road kõik, seltskonnast rääkimata!
Üks missioon oli kodumaa väisamisel veel. Tõime oma animaaliumi väljamaale keeli õppima ja elu nautima. Temal muidugi on oma arvamus meie teguviisist. Olen kindel, et ta kahtlustab, et oleme ta röövinud ja pannud ta mingisse õudasse kohta kinni. Oma väiksest armsast maamajast, kus tuliseid territooriumi võitlusi sai pidada, hiiri jahtida ja mõnusalt padja peal pikutada, on ta ühtäkki sattunud suurilma väiksesse äärelinna, kus vuravad autod, õues on linnud sama suured kui ta ise ja kõik on ootamatult äkki roheline, õitsev ja imelik. Milline õud! Loodetavasti kohaneb loom peatselt ja kolib kapi otsast alla, võtab toas sisse oma tavapärase poosi ja hakkab õues flaame tuuseldamas käima :)
