Need tuunikalaomeltikesed on väärt leid nami-nami retseptikogust. Väga head ampsud nii soojalt kui külmalt, sobivad nii argipäeva hommikusöögilauale kui ka pidulikumale kattele või piknikukorvi rätiku alla. Natuke mugandasin retsepti, kuna üks külaline ei armastanud sibulat, siis asendasin selle paprika ja küüslauguga. Sobis ideaalselt ja ma neid ei raatsiks ka teinekord välja jätta, kui sibulasööjaid on, siis lihtsalt lisa
Showing posts with label Ampsud. Show all posts
Showing posts with label Ampsud. Show all posts
Sügisilm ja konnalonni
Juba teist päeva haigutab õues hall sügisilm ja mälestus kolmekümnekraadisest soojast on kui peoga pühitud. Käisin kärmelt eksamil ja nüüd istun toas ja joon kohvi ning mõtlen, et kas juunis kütte sisselülitamine oleks liialt ekstentriline tegevus. Kass pendeldab ka toa ja õue vahet nagu meeltesegane, käib ikka kaemas, et kas on juba paremaks läinud, ent tuleb taas heitunult tuppa tagasi. Tegelikult ei ole sünnis kurta, ise ma seda vihma soovisin.
Muuseas tegin avastuse, et vihmase ilma korral laiutavad teedel nälkjad. Sõna otseses mõttes laiutavad! Nad on vähemalt 10 cm pikkused ja 2 cm laiused limased rondid. Üks neist oli end hommikul armsasti vastu ukseklaasi litsunud nii, et ma tuppa astudes end istuli ehmatasin. ÖÄKK! Ja mõelda vaid, et põdesin nende pisikeste limukate pärast, kes mu rabarberit söömas käivad, teadmata, et tagaaias on end tõelised monstrumid sisse seadnud. Kindlasti on neil kihvad ja nad roomavad ülihelikiirusel...prrr.
Näe, mõtlesin, et teen sissekande heast tomatisupist, aga nüüd pärast limukajuttu nagu ei tahagi :) Riputan siia hoopis konnajalgade retsepti, haakub paremini.
Muuseas tegin avastuse, et vihmase ilma korral laiutavad teedel nälkjad. Sõna otseses mõttes laiutavad! Nad on vähemalt 10 cm pikkused ja 2 cm laiused limased rondid. Üks neist oli end hommikul armsasti vastu ukseklaasi litsunud nii, et ma tuppa astudes end istuli ehmatasin. ÖÄKK! Ja mõelda vaid, et põdesin nende pisikeste limukate pärast, kes mu rabarberit söömas käivad, teadmata, et tagaaias on end tõelised monstrumid sisse seadnud. Kindlasti on neil kihvad ja nad roomavad ülihelikiirusel...prrr.
Näe, mõtlesin, et teen sissekande heast tomatisupist, aga nüüd pärast limukajuttu nagu ei tahagi :) Riputan siia hoopis konnajalgade retsepti, haakub paremini.
Chorizo punases veinis
Chorizo vorst on ehedal kujul alati hea, aga vahelduseks võib proovida temaga väheke mängida ning siis võib saada veelgi maitsvama suutäie. See amps kadus laualt nii kiiresti, et jõudsin vaid vaevu pilti teha.
Magusas marinaadis heeringas
Vahepeal on nii kiire aeg olnud, et blogida pole jõudnudki. Tegelikult pole ka eriti põhjust olnud, sest kuidagi on juhtunud nii, et kas oleme väljas söömas käinud või siis see toit, mis on tehtud, pole mu arust olnud väärt kirjapanemiseks. Eile tegime näiteks Dijoni sinepiga koores hautatud hapukapsaid kalkuniga, mis ei olnud üldse mitte halvad, aga samas ka midagi väga meeliülendavat. Kordamisele see toit kindlasti ei lähe.
Küll aga sai tehtud, juba mõnda aega tagasi küll, üks tore rootsipärane heeringas. Ja see retsept väärib küll ülesmärkimist ning läheb ka kordamisele (kui Ivan & Maria poodi on jaksu minna).
Küll aga sai tehtud, juba mõnda aega tagasi küll, üks tore rootsipärane heeringas. Ja see retsept väärib küll ülesmärkimist ning läheb ka kordamisele (kui Ivan & Maria poodi on jaksu minna).
Suulõbustajad pidulauale
Prantsuse keeles on selline armas väljend suupistete kohta nagu amuse bouche ehk siis tõlkes suulõbustaja. Kas pole tore?!
Suulõbustajad said serveeritud külma cava manu, enne kui suundusime restorani mulle sööma. Rannakarpe siis :) Siinkohal teen reklaami ja kiidan väga restorani Le Zinneke, kus pakutakse 69 (!) erineva kastmega valmistatud rannakarpe. Täiesti vaimustav koht. Ja maitsev. Eriti meeldib mulle, et ta pole seal kohutaval turistilõksust kalatänaval kesklinnas, mis teeb temast automaatselt sõbralikuma koha nii rahakotile kui meeleolule.
Suulõbustajad said serveeritud külma cava manu, enne kui suundusime restorani mulle sööma. Rannakarpe siis :) Siinkohal teen reklaami ja kiidan väga restorani Le Zinneke, kus pakutakse 69 (!) erineva kastmega valmistatud rannakarpe. Täiesti vaimustav koht. Ja maitsev. Eriti meeldib mulle, et ta pole seal kohutaval turistilõksust kalatänaval kesklinnas, mis teeb temast automaatselt sõbralikuma koha nii rahakotile kui meeleolule.
KANEELILEHVIK
Pole vist lihtsamat küpsetist kui see kaneelilihevik. Ja oi-oi-oi kui maitsev! Kaob laualt sekunditega. Ausalt, meil on juba kõik otsas ja õnneks pole kapis rohkem lehttainast, muidu teeks veel :)
SALATSIGURI AMPS
Salatsigurit ostes tuleks valida võimalikult hele isend, mille otsad on kahvatukollased. Mida rohelisem tipp, seda mõrudam köögivili. Lõika siguri tagumine ots ära, siis saab lehti hästi kätte. Muideks sigurid säilivad kodus külmkapis väga hästi ja kaua, kui keerata nad majapidamispaberisse ja seejärel kilekotti. Valgust nad ei taha ja märga ka mitte.
mõned salatsiguri lehed
määritavat kitsejuustu
hakitud pähkleid
mett
Määri salatsiguri lehele kitsejuustu, raputa peale purustatud pähkleid ja nirista üle meega. Maitseb mõnusalt!
mõned salatsiguri lehed
määritavat kitsejuustu
hakitud pähkleid
mett
Määri salatsiguri lehele kitsejuustu, raputa peale purustatud pähkleid ja nirista üle meega. Maitseb mõnusalt!
ŠARLOTT KODUJUUSTU JA LÕHEGA
Alguses ei saa vedama, pärast enam pidama. Šarlottide teemal siis. Pole oma elus ühtki teinud ja nüüd mitu tükki järjest. Otsustasin soolast varianti ka proovida - sai teine selline mahe, pidulik ja maitsev.
RÖSTITUD KIKERHERNED
Mõnus snäkk vahelduseks. See on nagu sihvkade söömine - ühe võtad ja enam pidama ei saa, enne kui kõik on otsas. Ainult, et kikerhernes on siiski kaunvili ja noh teate ise, mis saab, kui palju ube süüa näiteks :)
VINKUD ja MAKAKAD
Ma ei ole lapsest saati viinereid armastanud. Vähe sellest, et ma neid ei armastanud, ma lihtsalt ei talunud nende maitset ja pidin terve nõukaaja kartulisalati-viineri-sünnipäevade kuulma ohhetusi stiilis: Sa ei söö VIINERIT??? Ja sünnipäevi ei peetud kord aastas eks :)
Asjalood ei ole üldiselt muutunud ja viinerit ei söö ma praegu ka, kuigi ma olen ta suhtes leebemaks muutunud - ta endiselt ei maitse mulle, aga ma olen nõus teda sööma, kui muud pole. Minu kallis abikaasa aga see-eest fännab neid täiega. Ilmselt mehed ja igikestev lapsepõlv vms :) Ma siis aegajalt ikka rõõmustan teda nende vinkudega. Seekord tahtsin suisa ise neid poest tuua ja kokata, sest FB's nägin üht väga lahedat pilti. Pean tunnistama, et sel moel tehtud vinkud maitsesid ka minule, ilmselt kuna neid oli väga lõbus süüa, kihistasime nagu eelkooliealised :)
Asjalood ei ole üldiselt muutunud ja viinerit ei söö ma praegu ka, kuigi ma olen ta suhtes leebemaks muutunud - ta endiselt ei maitse mulle, aga ma olen nõus teda sööma, kui muud pole. Minu kallis abikaasa aga see-eest fännab neid täiega. Ilmselt mehed ja igikestev lapsepõlv vms :) Ma siis aegajalt ikka rõõmustan teda nende vinkudega. Seekord tahtsin suisa ise neid poest tuua ja kokata, sest FB's nägin üht väga lahedat pilti. Pean tunnistama, et sel moel tehtud vinkud maitsesid ka minule, ilmselt kuna neid oli väga lõbus süüa, kihistasime nagu eelkooliealised :)
TOORJUUSTURULL LÕHEGA
Maitseküllane, toorjuustune ja rikkalikult lõhene amps. Keele viib alla! Homme peaks seda külalistele pakkuma, aga abikaasa käib kahtlase näoga kogu aeg köögi vahet :)
TZADZIKI & LIHAPALLID
Meie Kreeta reisi suveniir on tzadziki kaste :) Olin enne ju ka seda saanud, või noh nii ma arvasin, aga seal ma armusin sellesse kastmesse põhjalikult. Meenutamaks seda toredat pulmareisi, teeme aegajalt kodus ikka tzadzikit õhtuseks ampsuks kas juurikate, saia või lihapallidega.
Subscribe to:
Posts (Atom)