Ratatouille vol 2, ahjus valmistatult

Olen juba ammu mõelnud proovida Ratatouille'd ahjus valmistada meie tavapärase viisi asemel. Sellega on muidugi rohkem mängimist, aga see mäng väärib küünlaid. Mulle väga, väga maitses ta niimoodi valmistatult, isegi tsipake rohkem kui pliidil hautatult. Kuigi, kui juurikaid enne röstida ja siis pliidil edasi teha, siis on ilmselt ka see lugu veidi teise nüansiga. Idee kolmandaks versiooniks :)

Ja ma muidugi ei saa jätta mainimata, et see on roog, mis on järgmisel päeval veel maitsvam ning mis külmana tarbides viib ka keele alla.

Kinoa salat kidney ubade ja paprikaga

Kriban sähvilt siia ühe vaimustavalt hea salati retsepti ja siis kaon kohe kööki rabarberikooki tegema.

Kinoa on mõnus, kasulik ja gluteenivaba. Minu täitsa esimene katsetus selle maltsalisega, aga kindlasti mitte viimane. Ja mitte sellepärast, et teda veel pakis alles on, vaid ta lihtsalt väga meeldib mulle. Hää kraam.

Küpsetatud beebiforell valge veini ja fenkoliga ühes Hummeri aiaviljadega

Iga kord kui ma fenkolit toiduvalmistamisel kasutada soovin, mängime abikaasaga maha näitemängu, kus mina erudeeritult fenkoli kasulikkusest räägin ning abikaasa peenetundeliselt selle maitseomadusi kirjeldab... Ehk siis mina ütlen: "Ma panen fenkolit ka" ja tema vastab: "Öäkk!"

Ja iga kord oleme üllatunud, kui maitsev ja tore see köögivili siiski on lõpp-produktina. Mis muidugi ei takista sama näitemängu järgmine kord taasesitamast.

Beebi- ehk portsjonforell on mu suur lemmik, mõnusalt mahlane ja maitsev uimeline. Ja küpsetuspaberi sees on neid hea valmistada, see töötab kui aurutaja. Kala küll ei pruunistu, aga liha jääb mõnusalt hõrk ning hästi maitsestunud. Serva tegime seekord teistmoodi ahjujuurikaid, mille ma ühest minu arust kõige kihvtimast & mõnusamast toidublogist maha viksisin.

Tomatisupp kikerherneste ja punaste kidney ubadega

Belgiasse on jõudnud talv. Ma pole siin nii jaburalt külma ilma näinudki enne. Eile hommikul oli näiteks -8,5 kraadi. Tean, et enamus eestlasi ainult haigutab sellise temperatuuri üle, aga siinses paigas on see kraad ikkagi veider. Seda enam, et kõik need õitsvad nartsissid ja krookused on nüüd õnnetult longus ja külmavõetud. Päris kahju kohe. Puudel on ka pungad väljas, aga loodan, et need siiski hukka ei saa. Aga eks loodus oska end ise reguleerida.

Inimestes ma nii kindel ei ole. Poes nägin tüüpi, kel olid jalas lühikesed püksid. Üks paterdas tänaval käevarred paljad ja teine lippas plätudega ringi. Ja siis suvel on hord naisi, kes kannavad kõrge säärega nahast talvesaapaid. Talvel on kohe näha, et millised lapsed on pärit Eestist, Soomest, Rootsist jt talvistest riikidest. Nendel lastel on mütsid peas ja kindad käes. Kohalikel imikutel on heal juhul sokid jalga tõmmatud, koolieelikutel pole vahest jopetki seljas. Selline karastunud rahvas siin. Ja siis on üks ida-eurooplane, kel sulejope seljas, kindad käes ja saapad jalas, bussi oodates jalalt jalale tammub, väriseb kui haavaleht ja salamisi soojendavast leemest unistab...

TÄIDETUD PAPRIKAD

Hirmus tore on käia kohalikes Boucheriedes - värske kraam laiutab lettidel ja lihunikud võluvad sulle erinevaid praetükke kotti ning mida parasjagu saada pole, seda tehakse. Mul oli isu lambahakkliha järele, aga letil seda näha polnud. Ei sest muret, kohe haarati tükk lammast ja aeti läbi masina peeneks. Mis sa hing veel tahta oskad :) Ja minu meeldivaks üllatuseks, ei keevitatudki hinnale otsa sadat eurot, vaid küsiti endiselt 7€ kilo eest. Huvitav mis kodumaal kilo lambahakkliha maksab?

Aga täidetud paprikatest. Väga maitsev kraam. Olen neid teinud nii- ja naapidi, ehk siis ahjus või pliidil, ja mõlemal versioonil on omad võlud. Täidiste osas on ka ju mitmeid-setmeid võimalusi, pane ainult fantaasia tööle. Ja siis paprikad ise. Mulle väga meeldivad need pikad helerohelised (vist ungari) paprikad, aga edukalt saab hakkama ka tavapärastega. Ja mis seal salata, kõige maitsvam oli muideks tavaline roheline täidetud paprika.

PANNIROOG

Peas on kindel plaan teha õhtuks salatit. Kõht on tühi ja külmkapp ka suhteliselt. Hakid komponendid ja kõhutunne ütleb, et midagi on viltu. Salat hakkab kahtlaselt panniroa ilmet võtma. Kinnitad endale, et see oligi tegelikult kohe plaanis. Abikaasa peaks kohe koju jõudma, aga võti on risti ukselukus. Lähed seda lahti keerama. Telefon heliseb, pann säriseb, riiulilt otsustab alla kukkuda teepurk. Loomulikult suure kolksuga ja muidugi kaanetuks ja seetõttu ka sisutuks. Loomulikult vaibale. Kes mõtles kööki vaiba panna? Koristad. Meenub pann. Lööd pea ära. Trambid jalgu nagu kolmeaastane. Ninna tulvab pannilt mõnus aroom. Rahuned kohe. Eemaldad panni tulelt. Likvideerid köögis valitseva korralageduse. Katad laua.
Koju jõudev abikaasa ei aimagi vahepeal toimunud mässu toidumekas :)

SULNIS PART MAASIKA-MÜNDI KASTMES

Ma alustan postitust kastmest, sest see sai lihtsalt nii oivaline, et ma näen und ka sellest, ma usun.
Jah, puhtjuhuslikult kukkus välja täiesti geniaalne teos - ilmselt oli moosi sees aspartaami :)

RATATOUILLE

Ratatouille on üks äraütlemata mõnus roog. Tavaliselt süüakse seda millegi saateks (näituseks sobib ta suurepäraselt lambaga mehkeldama), aga meile meeldib ta täiesti iseseisva roana. Juurde võib hammustada värsket baguette'i ürdivõiga ning rüübata peale jahutavat veinikest.

Ratatouille valmistamisviise on mitu, nagu ka retsepte. Tehakse seda nii ahjus, pannil kui ka potis. Võid teha nagu Julia Child ja J. Robuchon ning küpsetada igat aedvilja tükki eraldi potis ja pärast kõik kokku panna kas ahju või potti. Kindlasti maitsev, aga liig udupeen mu jaoks. Pealegi ma armastan neid segunenud maitseid...mmm.
Meie ratatouille retsept ja tegemisviis on õpetatud meile ühe prantsuse vanaproua poolt, selline maalähedane, mis ei pretendeeri Michelini tärnidele (retsept siis, mitte tädi) ent on väga maistev sellegipoolest.

TOMATINE PAPRIKASUPP

Tomatised maitsed on meie köögi lahutamatuks osaks. Ma arvan, et koguseliselt on tomat suurim asi, mida poest koju tassime, kas siis ehedal kujul või konserveerituna. Ja praegu on poes see punane sõber nii võrratult hea ning soodne pealekauba. Mulle meeldib, et siin müüakse tomateid kenasti kobaras varre küljes. Minu arust see hoiab nende maitset tugevamana ja järelvalmimine on ka kõvasti parem. See võib olla siiski pelgalt minu ettekujutus :) Küll aga sain ma teada, et tomatid järelküpsevad kodus kiiremini, kui need asetada paberkotti koos banaaniga. Mis banaanist saab, seda ma ei tea :)

Tomatid sisaldavad palju lükopeeni ja beetakaroteeni ning on tänu sellele võimas antioksüdant. Lisaks pidavat ta vähendama vähiriski, diabeeti, luuhõrenemist, südame- ja veresoonte haigusi jne.