Meega röstitud ahjupeedid ning apelsiniporgandid

Hoolimata sellest, et need juurikaroad ka individuaalselt väga maitsvad on, passib neid eriti hästi koos teha, kuna nende maitsed täiustavad teineteist ilusasti. Magusad peedid ja hapukad porgandid sobivad kenasti mõnd lihatükikest saatma.

Porgandi-kapsasalat leesputkega

Vaat kui kapsas on juba koju toodud, siis tuleb teda ikka mitu päeva süüa :) Allpool väga mõnus salat, leesputkega. Leesputk ei ole väga levinud maitsetaim minu köögis olnud. Ei müüda minu arust teda ka poodides eriti. Küll aga avastasin ta siit ühest aiandist ning nüüd kasvab ta mu pisike aia nurgas. Ta on selline hästi intensiivse maitsega, hästi omapärane ja samas nii koduselt tuttav. Vanaemal kasvas ta ka aias ning ta pani seda suppidesse tihti. Maitselt meenutab ta midagi peterselli ja selleri vahepealset. Mõnus toode.

Krevetid, mango ja kookospiim

See on minu üks suuri lemmikuid. Väga maitsev roog, mille söömisel võib end mõnutundest lihtsalt ära nikastada. Jummi-jammi! :)

Sinepine sea sisefilee, taipärased porgandid ja juustune riis

Jube pikalt on eetris vaikus olnud. Eelmise postituse põhjal võiks arvata, et kui läksin kööki rabarberikooki (õudselt tahaks rabarbri öelda) tegema, siis juhtus minuga midagi. Tõest muidugi see kaugel pole, sest tegelikult nii ka oli. Sain endale imeilusa paarisentimeetrise põletusarmi käele. Aksessuaarid suveks omast käest võtta. Mina ja ahjud - noh üleme nii, et meie suhe on kõrvetav. Abikaasa juba ammu arvab, et ma peaks endale silikoonist ülikonna selga tõmbama kui ahjule läheneda on vaja. Pean möönma, et selles on teatavat mõtet küll.
Aga mitte sellepärast pole sissekanded soiku jäänud, vaid mind on tabanud tohutu kevadväsimus, mis avaldub peamiselt kahjuks mu vaimse maailma kängumises. Füüsiline platvorm on endiselt tegus - aiatööd, kokkamised, seiklemised, üritused, võõrustamised, reisimised - kõik see on päevakorral. Aga ma lihtsalt ei suuda end kokku korjata ja näiteks e-mailidele vastata või blogi kirjutada või õppida. Seda viimast oleks hädasti vaja, sest lisaks prantsuse keele eksamile ähvardavad mind ka tööle saamiseks tehtavad katsed, milleks oleks vaja läbi lugeda üks võimatult igav raamat. Ja mulle ju meeldib muidu raamatuid lugeda, aga niipea kui selle sinise üllitise kätte võtan, kukuvad silmad plaksti kinni ja aju teeb shut downi. Ning selle restartimine ei ole üldse sekundite küsimus nagu Macbook mul arvata lubab. Ja üldse, seal katsetel on kasutuses Microsoft...mul pole sellest enam halli mälestust ka. Ma teadsin kohe, et see mäkk on puhtalt edev vidin, aga ikkagi oli õudselt vaja teda.
Ma lähen nüüd tõmban oma CVst maha arvutioskuse ja õppimisvõime.

Ja ma just veendusin, et parim viis veeklaas tühjaks saada on see lihtsalt ümber lükata.

Aga kokkamisega olen ma sinasõber edasi, muidugi kui jätame kõrvale põletushaavad, ümberläinud toiduained, ahjupõhja valguva suhkru-või segu ja muu seesuguse igapäevase värgi. Allpool olev sinepine siga oli minu arvates viis pluss roog ja temale sekundeerivad porgandid ja riis samuti.

Krõmpsuvad porknad tahini ja muu jamaga & kreekapärased lihapallid

Tere tali! Täna hommikul oli ainult 2 kraadi õues sooja ja minu ürdimajandus on nüüd kahjuks basiiliku võrra vaesem. Mis häda selle kliimaga siin Belgias on? Mäletan, et aasta tagasi 6. aprillil oli ilm piisavalt soe, et kolisime t-särgi väel katuseterrassile sööma ja veini kulistama, 12. aprillil lippasin suvekleidis ringi, varbad paljad nagu Kingpoolel. See aasta aga tõmbad 16. aprillil talvejope selga kui üldse õue julged astuda. Mul on tunne nagu oleksin ma mingitmoodi petta saanud :) Vähemalt on siin puud-põõsad rohelised ja lilled õites, seega pilt pole väga trööstitu ja loodetavasti ei saa küte majas otsa.
Aga iga asi on millekski hea, nüüd võib südamerahus selliseid tummisemaid talviseid roogasid nautida. Homme näiteks on menüüs moussaka, mille retsepti ma Kristale juba sada aastat võlgu olen.

See allolev porknaroog nii talvine polegi, pigem aastaajatu. (Ega ma tegelikult tea kas moussakagi nii talvine on.) Väga maitsev ja mõnus lisand. Kuna porgandeid on vähe aega aurutatud, siis nad on sellised mõnusad krõmpsuvad ja see kaste mätsib nendega täiesti oivaliselt. Majapidamisest puudus kahjuks sumac, mis retseptis oli ette nähtud ja mis oleks ilmselt sellele i-le täpi pannud. Ent täpitagi oli roog äärmiselt nauditav. Sõime koos kreekapäraste lihapallide ja tzadziki kastmega.

Nii porknad kui lihapallid on mugandatud (mis vähem, mis rohkem) sellest imeilusast blogist: Kalyn's kitchen.

Krõmpsuvad porgandid tahini kastmes
(2-le paras kogus)

Vürtsikas lambakints veiniste läätsede ja hautatud porganditega

Ma vist lähen kohe lõhki! Tegime just ühe oivalise lambakinstu ja õgisime kõik jäägitult ära. Ausalt, viimse raasuni :)
Siiani parim lammas, mis ma valmistanud olen. Kui vinguda, siis vaid küpsusastme üle. Kasutasin esmakordselt lihatermomeetrit ja see oli kenasti 70 kraadi peal, mil siis lamba ahjust välja katkusime ja keskelt pooleks lõikasime, et vaadata, kas on paras. Oli aga teine täitsa verine, nii et suskasime ta veel 15 minutiks ahju. Mõtlesin, et ju siis ei osanud seda termomeetrit paigaldada õigesti. Tagantjärele tarkus: oleks siiski pidanud usaldama tehnikat ja jätma lihtsalt lihatüki fooliumi alla "rahunema" ning järelvalmima. Ahjus läks ta veidi liiga küpseks ja ei olnud üldse enam roosa nagu tahtsin. Õnneks oli see piir vist just ületatud, sest liha oli siiski mahlane ja äärmiselt maitsev. Mees mõmiseb siiani mõnutundest :)

Küpsetatud beebiforell valge veini ja fenkoliga ühes Hummeri aiaviljadega

Iga kord kui ma fenkolit toiduvalmistamisel kasutada soovin, mängime abikaasaga maha näitemängu, kus mina erudeeritult fenkoli kasulikkusest räägin ning abikaasa peenetundeliselt selle maitseomadusi kirjeldab... Ehk siis mina ütlen: "Ma panen fenkolit ka" ja tema vastab: "Öäkk!"

Ja iga kord oleme üllatunud, kui maitsev ja tore see köögivili siiski on lõpp-produktina. Mis muidugi ei takista sama näitemängu järgmine kord taasesitamast.

Beebi- ehk portsjonforell on mu suur lemmik, mõnusalt mahlane ja maitsev uimeline. Ja küpsetuspaberi sees on neid hea valmistada, see töötab kui aurutaja. Kala küll ei pruunistu, aga liha jääb mõnusalt hõrk ning hästi maitsestunud. Serva tegime seekord teistmoodi ahjujuurikaid, mille ma ühest minu arust kõige kihvtimast & mõnusamast toidublogist maha viksisin.

Väge täis salatid

Esmalt tahtsin hõisata, et need salatid ei ole nõrkadele, aga siis adusin, et ilmselt just on. Kui ikka sussid lohisevad mööda maad ja pea on paks otsas, ramm on kadunud ja parema meelega pikutaks voodis kui tervitaks alanud päeva, siis amps või paar neist salatitest ja sinus vallandub ürgne põrguline, ühes saba ja sarvedega.

Siinkohal pean ma vabandama abikaasa kabinetikaaslase ees, et kui õhku väheks kipub jääma :) ja soovitan neil, kel taluvuslävi madalam, üksjagu koonerdada küüslaugu lisamisel. Ütleme, et pool kogusest on täitsa tip-top.

Ühepajatoit

Ühepajatoit on üks lõpmata maitsev roog. Ja äärmiselt lihtne. Sul peab olema juurikaid, mingit lihatükki, sutsu maitseaineid ja parajalt aega. Minule isiklikult ei sümpatiseeri need ühepajatoidud, mis on väikestest tükkidest tehtud ja keedetud selliseks beebitoitu meenutavaks asjanduseks. Kartul tervelt või äärmisel juhul pooleks, porgand pooleks, kapsas kuueks jne. Eks kõik sõltub muidugi juurikate suurusest ja poti omast ka. Ühepajatoitu valmistame nii pliidil kui ahjus, sõltuvalt tujust. Seekord oli ahju kord tööd teha.

PORGANDISUPP VÜRTSKÖÖMNEGA

See on selline armas supp, kus porgandi magusust tasakaalustab vürtsköömen oma väga mõnusa maitsega. Sündantsoendav ja hingepaitav, sobib kenasti sügisõhtuid vürtsitama nii oma maitse kui värviga.

AHJUS KÜPSETATUD JUURIKAD

Meie üheks suureks lemmikuks on köögiviljad. Igas asendis. Tihtilugu valmistame nn ahjujuurikaid, mis on nii imemaitsvad ja sobivad täiesti eraldiseisvaks roaks väikse salatiga või siis pidulauale liharoa kõrvale. Ja nende valmistamine on nii lihtne, ainult koori, lõigu ja maitsesta.