Vorstipada

400-500 gr lambalihaga vorste
1 sibul
2-3 porgandit
5 kartulit
3 küünt küüslauku
1 paprika
peotäis oliive
sutike hapukurki
maisi
rohelisi herneid ja ube
puljongikuubik
vesi
purustatud tomatid
värske basiilik
törts veini

maitseained:
oregano
tüümian
paprika pulber
suitsupaprika
kurkuma
vürtsköömen
kaneel
tšillihelbed

Kapsa-hakklihahautis hapukoorega

Kapsalainel seilates edasi. Üks minu lemmikumaid suviseid roogasid on kapsa-hakklihahautis hapukoorega. Ma ei teagi, et miks ta minu jaoks suvine toit just on, võibolla sellepärast, et talvel süüakse ikka rohkem hapukapsast. Igatahes on see üks mõnus roog, mis minu arust maitseb küll vist kõikidele eestlastele, sh ka lastele :) ... kas pole mitte julge avaldus?! OK, parandan ennast – ma pole veel näinud ühtegi inimest, kes minuga koos ühe laua taga seda süües, oleks teatanud, et see talle ei maitse. Mitte, et minuga koos laua taga istumine oluline oleks, aga ma ju ei tea, mis te seal kodus räägite ... ah jälle läks rappa :) Olgu kuidas on, minule see maitseb väga!

Vürtsikas pommuhautis tatraga

See tagantjärgi retseptide kirjapanek polegi alati nii lihtne, eriti kui sa avastad teatavad erisused mustanditesse kirjutatu ja tehtud pildi vahel. Käesoleva roa puhul ajas mind segadusse tomat, mis pildilt paistab, aga mis mu kriitseldatud retseptimustandis mitte mingit pidi ei kajastunud. Tõenäoliselt kasutasin ma seekord tomateid hakitud kujul, aga ma ei välista purustatud tomatikonservi ka. Ehk siis suhtugem tomatite ja vee lisamisse loominguliselt.

Aga toidu maitse on küll ehedalt meeles, seda peamiselt abikaasa õhkamiste tõttu, kes sellest aegajalt ikka juttu teeb. Maitses hästi järelikult :)

Kanakarri

Kanakarri sisaldab isetehtud karripastat ning tänu sellele on ta pungil ehedaid vürtse, meeliülendavaid aroome ja mõnusaid maitseid. Idamaise köögi austajatele, nagu seda meie peregi on, sobib ta suurepäraselt.

Veiselihahautis läätsedega

Täna klopsime kokku asjad, mis kapis leiduvad. Nimekiri on küll pikk, aga enamus neist maitseained õnneks. Roog on hea, toitev ja talvine. Pole vist kõige suurem hitt selles suvises ilmas, aga laualt kadus küll nõiaväel :)

Guljašš

Pean tunnistama, et kasutan toitude nimesid väga subjektiivselt. Nagu näiteks pealkirjas olev roogki. Ega ma tegelikult ei tea, mida see guljašš originaalis sisaldama peaks, kindlasti ööbikukeeli ja sisalikunahka :) Aga kuna minu blogi pole üldhariv, populaarteaduslik ega pretendeeri üldse mitte ühelegi tiitlile, siis see punane lihakaste on meie peres guljašš ja asi ants. Pealegi ega nimi meest riku. See toit on lihtsalt imehea, kodukootud ja armsalt lihtne. Üks minu lemmikutest!

Veiselihahautis

Käes on talviste roogade hooaeg, selliste, mis kosutavad ja polsterdavad, et ikka soem oleks olla. Mida külmem ilm, seda suurem nälg - Brüsseli uus vanasõna :)

See veiselihahautis on väga maitsev. Tsipa meenutab boeuf bourguignoni, noh, et veiniga hautatud veiseliha eks. Ent roog on mahedam, vähem veinine, päiksekuivatatud tomatid ning oliivid annavad talle hoopis teise maitsenüansi ja see mõnus apelsinine mekk sinna hulka...nämm. Et siis ikkagi täitsa teistsugune toit :) Ja nagu ikka hautistega - seistes läheb ainult paremaks.

Puuviljadel pikutav purjakil pärlkana

Läksin kindla kavatsusega poodi, et soetada paar tuvi, aga väljusin hoopis pärlkanaga. Tõele au andes, ei teadnudki ma too hetk, et ta nimi selline on. Passis oli tal kirjas Pintadeau ja nii me siis esiti tutvusimegi.

Kui me juba lähemat sõbrunesime - kahvli, noa ja hammaste abil - selgus, et tegemist on täiesti vaimustava tiivulisega ja ta võib teinekordki meie pesa väisata. Kahjuks mitte seesama konkreetne suleline, aga mõni tema hõimlane ehk.

Kapsa-hakklihahautis õlle ja peekoniga

Lugesin sellest hautisest ühest toidublogist, kus seda suisa maailma parimaks tituleeriti. Hautist siis.

Minu klassikaline kapsa-hakklihahautis on hapukoorega tehtud ja see on ja jääb ilmselt mu lemmikuks ka edaspidi. Olen poovinud teha seda rooga ka õunamahlaga ning see oli samuti maitsev. Ning nüüd see variant, mis mekkis vägagi hästi ja oli eriti meesperele mokkamööda.

Ma arvan, et see toit ise on selline, et mis iganes kuue sa talle selga tõmbad, ikka sobib kenasti. Selle konkreetse variandi juures oleks tahtnud nõks rohkem vedelikku, aga kahjuks polnud majapidamises rohkem tumedat õlut. Seega järgmine kord tuleb "suuri" õllepudeleid soetada, mitte neid sõrmkübaraid :)

TÄIDETUD PAPRIKAD

Hirmus tore on käia kohalikes Boucheriedes - värske kraam laiutab lettidel ja lihunikud võluvad sulle erinevaid praetükke kotti ning mida parasjagu saada pole, seda tehakse. Mul oli isu lambahakkliha järele, aga letil seda näha polnud. Ei sest muret, kohe haarati tükk lammast ja aeti läbi masina peeneks. Mis sa hing veel tahta oskad :) Ja minu meeldivaks üllatuseks, ei keevitatudki hinnale otsa sadat eurot, vaid küsiti endiselt 7€ kilo eest. Huvitav mis kodumaal kilo lambahakkliha maksab?

Aga täidetud paprikatest. Väga maitsev kraam. Olen neid teinud nii- ja naapidi, ehk siis ahjus või pliidil, ja mõlemal versioonil on omad võlud. Täidiste osas on ka ju mitmeid-setmeid võimalusi, pane ainult fantaasia tööle. Ja siis paprikad ise. Mulle väga meeldivad need pikad helerohelised (vist ungari) paprikad, aga edukalt saab hakkama ka tavapärastega. Ja mis seal salata, kõige maitsvam oli muideks tavaline roheline täidetud paprika.

METSSEAHAUTIS KADAKAMARJADEGA (Jamie O)

Juba ammu ostsin meeltesegaduse hoos koju kadakamarju, endal polnud aimugi kus ja kuidas neid kasutada. Ilmselt lootsin salamisi džinni villima hakata :) Siis aga Jamie Ameerika raamatut sirvides jäi silma üks retsept ulukiliha kohta, kus neid kibedaid marju kasutatakse. Mõeldud-tehtud! Nüüd jäi üle veel üks uluk koju lohistada. Otsustasime metssea kasuks, ent seda rooga saab suurepäraselt teha ka loomalihast, kui ulukit pole võtta.

KÄRSALINE PLOOMIDE MANU

Minu arust on sealiha oluliselt raskem valmistada kui mõnd muud looma, kuna seda on nii lihtne üle küpsetada ning lihast saab üks õnnetu kuivanud käkk. Lihatermomeetrit mul pole, koolitust pole ka toidualal saanud, ent milline "nõukogude naine" ühele kärsalisele alla vannub, ah? :)

PASTISSADA DE CAVAL

Olen juba pikemat aega poes hobulihapakki käes veeretanud, ent alati selle millegipärast tagasi lihaletti pannud. Mitte, et mul midagi hobuse söömise vastu oleks, minu jaoks on ta samasugune pudulojus nagu veiski ja kui üht kõlbab kahvliga rünnata, siis miks mitte teist. Lihtsalt siiani pole mul olnud head retsepti, mille järgi seda liha valmistada. Kui aga Mari-Liis oma blogis mainis, et temal retsept olemas, aga toorainet napib, siis ei saanud ma mitte juhust kasutamata jätta :) Õige pea olin surfamas about.com lehel ning silmitsesin seda retsepti.

Vaja läheb:
1 kg hobuseliha (rümp)

Marinaad:
2 sellerivart
2-3 porgandit
1 suur sibul
4 nelki
12 koriandriseemet
1 loorberileht
1 küüslauguküüs
100 g peekonit
0,6 dl oliivõli
1 pudel täidlast ja kuiva punast veini (täiuslikkuse ihaldajad kasutavad Reiciotto Amarone või Valpolicella Superiore veini, ent ma ei raatsinud selle peale 19 eurot kulutada ning kasutasin Valpoliciellat, mis polnud nii superiore ent oli igati vääriline :)
Soola ja pipart

KANA ESTRAGONIGA - nii nagu vanaema tegi :)

Noh muidugi enamus Eestimaa vanaemasid ilmselt estragoni ei kasuta, ent Prantsusmaal... Prantsusmaal on neil paletitäis herbe juba sajandeid söögitegemise juures olnud. Tegelikult ma ju ei tea ka, võibolla teen ma siin kodumaa vanaemadele liiga kui nii väidan :) Vikipeedia igatahes teatab, et estragonpuju eeterlikust õlist valmistatakse siirupit, millest tehakse karastusjooki "Tarhun". Asi siis seda kanale tutvustada pole :)

Igatahes soetasin endale esimese prantsuskeelse kokaraamatu "La cuisine de grand-mère"(vanaema köök), millega saan rahuldada oma kaks päevakorralist kirge - kokanduse ja keeleõppe (või noh kui ma keeleõppesse sama kirglikult suhtuks...).

RATATOUILLE

Ratatouille on üks äraütlemata mõnus roog. Tavaliselt süüakse seda millegi saateks (näituseks sobib ta suurepäraselt lambaga mehkeldama), aga meile meeldib ta täiesti iseseisva roana. Juurde võib hammustada värsket baguette'i ürdivõiga ning rüübata peale jahutavat veinikest.

Ratatouille valmistamisviise on mitu, nagu ka retsepte. Tehakse seda nii ahjus, pannil kui ka potis. Võid teha nagu Julia Child ja J. Robuchon ning küpsetada igat aedvilja tükki eraldi potis ja pärast kõik kokku panna kas ahju või potti. Kindlasti maitsev, aga liig udupeen mu jaoks. Pealegi ma armastan neid segunenud maitseid...mmm.
Meie ratatouille retsept ja tegemisviis on õpetatud meile ühe prantsuse vanaproua poolt, selline maalähedane, mis ei pretendeeri Michelini tärnidele (retsept siis, mitte tädi) ent on väga maistev sellegipoolest.

JAMBOLAYA

0,5 kg mereandide kokteili
1 sibul
2 küüslaugu küünt
veidi ingverit
peretselli
1 sellerivars
800 gr purustatud tomateid
2 rohelist paprikat
2 spl tomatipastat
1 spl tšillipastat
1 l vett
0,5 kg pikateralist riisi
tšillipipar
tüümian
sool
pipar
suhkur
4 spl Worchesteri kastet
3 spl õli

Poti põhjas pruunista hakitud sibul, küüslauk, ingver, seller, paprika ja petersell. Lisa purustatud tomatid, tomatipasta ja tšillipasta. Maitsesta Worchesteri kastme, tšillipipra, soola, suhkru ja musta piraga. Lisa vesi ja lase keema. Vala sisse riis ning hauta tasasel tulel 30 min. Seejärel lisa mereannid ja roheline sibul. Kui vaja lisa veel vett. Keeda veel veidi.
Võta külmast vein, pane nõud lauale ja naudi rooga :)

Allikas: selle allikaga on vähe keeruline, sest ma ei mäleta enam kuskohast põhiretsept välja tuli, ilmselt kuskilt guugeldades :)