Lemon curd ehk sidrunivõie

Lemon curd on meeletult maitsev toode. See vallandab minus tõsise Puhhi sündroomi - võiksin mõnust mõmisedes üksipäini terve purgi tühjaks limpsida, aga siis jääksin ka, naksti, ukseauku kinni. Kaloritega see toode ei koonerda, ega ka maitsetega. Hommikul röstsaiale kiht sidrunivõiet ja maailm on hoopis ilusam paik. Sobib ka mitmetesse kookidesse panna. Eriti hea on aegajalt teleka eest irdudes, nii muuseas külmkapist möödudes, otse purgist näpuga seda musisse pista. Salamisi, muidu teised tahavad ka ;)

Krevetid, mango ja kookospiim

See on minu üks suuri lemmikuid. Väga maitsev roog, mille söömisel võib end mõnutundest lihtsalt ära nikastada. Jummi-jammi! :)

Vürtsikas pommuhautis tatraga

See tagantjärgi retseptide kirjapanek polegi alati nii lihtne, eriti kui sa avastad teatavad erisused mustanditesse kirjutatu ja tehtud pildi vahel. Käesoleva roa puhul ajas mind segadusse tomat, mis pildilt paistab, aga mis mu kriitseldatud retseptimustandis mitte mingit pidi ei kajastunud. Tõenäoliselt kasutasin ma seekord tomateid hakitud kujul, aga ma ei välista purustatud tomatikonservi ka. Ehk siis suhtugem tomatite ja vee lisamisse loominguliselt.

Aga toidu maitse on küll ehedalt meeles, seda peamiselt abikaasa õhkamiste tõttu, kes sellest aegajalt ikka juttu teeb. Maitses hästi järelikult :)

Idamaine veisemaks kookoskastmes

Sekka üks ilma pildita retsept. Tõele au andes ei arvanud ma, et see roog üldse kirjutamisväärt on, aga ennäe imet, mekkis kui kuld. Väga ootamatu kooslus, väljanägemine pole ka suurem asi, aga maitse on oivaline. Jäin väga rahule. Teinekord võib silmailuks sinna üht-teist värvilist sisse sokutada ja koriandriga üle puistata, seekord polnud külmkapist neid võtta.

Baasretsept:
Veisemaks (paras kogus ehk mis kassist üle jääb)
1 sibul
2 küüslauguküünt

Suitsukala vormiroog

Selle vormiroa valmistamiseks sobib nii valge kui punane suitsukala. Hästi hea kodune argiroog, salat kõrvale ja terve pere jälle toidetud ning rahul.

Kanakarri

Kanakarri sisaldab isetehtud karripastat ning tänu sellele on ta pungil ehedaid vürtse, meeliülendavaid aroome ja mõnusaid maitseid. Idamaise köögi austajatele, nagu seda meie peregi on, sobib ta suurepäraselt.

Kanajalad Jamie moodi

Minu blogimisse on jäänud üüratu auk ja nüüd on järg käest kadunud. Aeg ja toimetused on oma lõivu nõudnud ning esiti mõtlesin, et tühja kah, las siis raugeb see ind ... siis aga meenus, miks seda blogi üldse pidama hakkasin. Oli ju eesmärk teha oma retseptikogumik, mitte juturaamatut kirjutada :) Seda enam, et otsisin ükspäev üht vahepeal tehtud rooga mööda netti taga ja ei leidnud sellest enam jälgegi. Nüüd siis vuristan oma vahepeal tehtud toidud siia riburadamisi üles. Kord majja!

Need Jamie moodi kanajalad on klassikaliselt maitsvad. Ei mingeid peenutsevaid koostisained, kõik on kodune ja armas. Erinevalt Jamiest lisasin ma sutsu veini roale (õli asemel), kastmeks - siinse kultuuriruumi mõjud vist :)

Klassika: tomati-mozzarella salat

Kaks tomatit ja üks mozzarella viilutada ning laduda vaheldumisi talrikule ritta. Niristada üle oliivõliga ning puistata peale soola ja pipart ning peotäis basiiliku lehti. Serveeri ciabatta või muu toreda saiaga.

See on täiesti oivaline salat!

Salatipesa

Üks maitseküllane salatipesa, mis sobib kergeks vahepalaks palaval suvepäeval või siis eelroaks talvisel pidulaual. Kuna kirjade järgi on suvi kuid ilma järgi rohkem nagu talv (mõningate liialdustega muidugi), siis sobib see salat praegu kohe topelt hästi! :)

Jamie vägev grillikaste

Üldiselt mulle Jamie retseptid väga meeldivad ja tavaliselt ei ole nad ka eriti keerulised, aga selles ameerikamaa raamatus on küll kõikvõimalikke tegevusi hõlmavaid kirjutisi.

See grillikaste nõuab ka üskjagu mängimist ning tulemus oli esialgu veidike pettumust valmistav. Maitselt on ta väga hea, kuigi ma lisaks veidi soola, tsipake rohkem tšillit ning pisut vähem apelsini koort, aga tekstuur oli see, milles mul oli lihtsalt teine ettekujutus. Arvasin, et ta on selline nagu ketšup, aga pigem on ta nagu tomatimahl. Seega seisis ta mul kapis tükk aega enne kui temale õige kasutuse leidsin - see saabus koos grillihooajaga. Doh! Ega nimest ju ma ei võinud seda välja lugeda eks :)

See kaste sobib väga hästi kana marineerimiseks, alles ükspäev tegime kanatiibadele sellega vanni. Aga nagu öeldud, ma lisaks, kui mitte kastmele, siis pärast marinaadi, rohkem soola ja tšillit. Siia aga panen retsepti kirja nii nagu vanameister ise.

Nipinurk

Kõige parem viis munavalgete ja -kollaste eraldamiseks on kui lüüa muna katki sõrmedele. Valge voolab sõrmede vahelt läbi ja kollase saab siis kenasti teise kaussi tõsta.

Hamleti monoloog

Eile, ühel olengul, trehvasin uute inimestega, kellest üks tutvustamise ja kätlemistseremoonia ajal teatas, et on mu toidublogi lugenud. Mispeale, kõik, kes mind tundsid, ühehäälselt imestasid, et: "Sa pead toidublogi?"
I was outed :)

See ajendas mind natuke seilama põhjuste lainel, mõtlema järele, miks ma seda teen. Ja kas ma üldse peaks seda tegema. Veelgi enam, see hakkas kõditama mu uudishimu, et kes minu blogi siis loeb.

Hunnitu tomatisupp kitsejuustuga

Lõpuks jõuan ka selle tomatisupi retseptini, mis mul siin ammu juba ootab kirjapanekut. Justkui neid vähe oleks mu blogis :).
See supp on erakordselt mõnus (nagu nad kõik) - tekstuurilt sametiselt pehme, äratab kõik maitsemeeled oma tulisusega ning samas rahustab nad maheda kitsejuustu mekiga. Meie, kui paadunud tomatisõprade, juustuaustajate ning muidu suuremat sorti toidunautlejate, suur lemmik.

Õunatort ehk tagurpidi õunakook

Mäletan, et selle retsepti andis meile mu soome keele õpetaja, siis kui käisin seitsmendas klassis. Tegemist on tagurpidi õunakoogiga, kuid see pole siiski päris prantslaste tarte tatin. Ja ausalt öeldes, on see minu arust hoopis maitsvam!

Sügisilm ja konnalonni

Juba teist päeva haigutab õues hall sügisilm ja mälestus kolmekümnekraadisest soojast on kui peoga pühitud. Käisin kärmelt eksamil ja nüüd istun toas ja joon kohvi ning mõtlen, et kas juunis kütte sisselülitamine oleks liialt ekstentriline tegevus. Kass pendeldab ka toa ja õue vahet nagu meeltesegane, käib ikka kaemas, et kas on juba paremaks läinud, ent tuleb taas heitunult tuppa tagasi. Tegelikult ei ole sünnis kurta, ise ma seda vihma soovisin.

Muuseas tegin avastuse, et vihmase ilma korral laiutavad teedel nälkjad. Sõna otseses mõttes laiutavad! Nad on vähemalt 10 cm pikkused ja 2 cm laiused limased rondid. Üks neist oli end hommikul armsasti vastu ukseklaasi litsunud nii, et ma tuppa astudes end istuli ehmatasin. ÖÄKK! Ja mõelda vaid, et põdesin nende pisikeste limukate pärast, kes mu rabarberit söömas käivad, teadmata, et tagaaias on end tõelised monstrumid sisse seadnud. Kindlasti on neil kihvad ja nad roomavad ülihelikiirusel...prrr.

Näe, mõtlesin, et teen sissekande heast tomatisupist, aga nüüd pärast limukajuttu nagu ei tahagi :) Riputan siia hoopis konnajalgade retsepti, haakub paremini.