Kolmekihiline tort

Selle tordiga on omajagu nalja saanud ja vaeva nähtud. Retsept seisab mustandite all juba pool aastat, aga avaldamiseni pole jõudnud erinevatel põhjustel. Peamine neist see, et iga kord kui ma seda torti tegin, tuli ta isemoodi välja ning selle perfektse lõpptulemuse saamine nõudis palju katsetusi, mõningasi lörriminekuid ning isegi teatavat ahastust.


Kõik sai alguse sellest, et vehkisin retsepti ema vihikust maha. Aga kuna see tort on nõukogude ajast saadik olnud meie pidulaudadel suur hitt ja ema "firmakook", siis muidugi on kogused pakkides ja klaasides ning želatiin pulbrina antud.

Vähe sellest, et ma želatiini vaid lehtedena kasutada oskan, ei tea ma kas siin seda üldse pulbrina müüaksegi ning kui jah, siis kindlasti pole see Santa Maria, mida kodumaal nüüdsel ajal leidub, ammugi siis seda vana värki. Pealegi on belglastel väga veider arusaam kohupiimast, see on midagi eestimaise kohupiimapasta laadset, aga kohutavalt hapu ja mingi imeliku mekiga värk. Olen leidnud kaubandussüsteemist ühe, mis ulmekaugelt, aga siiski, kodumaist produkti meenutab. Ja õppisin korduvate katsetuste käigus seda kasutama. Selgus, et teda tuleb sõelal ööpäeva jagu nõrutada, et see kole hapu vesi sealt välja tuleks. Tõele au andes saab vene- ja poola poodidest tavalist kohupiima ka, aga need on kallid ja asuvad õnneks kaugel.

Üksjagu aega võttis mul želatiinikoguse õigeks timmimine - kord sai teda liiga vähe, kord liiga palju ja mõnikord läks ka täppi, aga siis oli mingi muu viga küljes. Näiteks rumal inimene ei arvestanud temperatuuride erinevusega. :)

Aga lõpp hea, kõik hea. Tort on ülimaitsev ja minu kõigi aegade lemmikuim. Ja tegelikult on seda lihtne teha, kui harjumus käpas ja retsept endale sobivaks sätitud ning kõikvõimalikud vead protsessis juba tehtud. :)

Vaja läheb:
100 gr toasooja võid (algselt retseptis terve pakk, aga minu arust on seda liiga palju)
2 pakki kohupiima (siin B-s on 500 gr pakk, aga nõrutamise tulemusena saab sellest kenasti 400 gr)
4 muna (mina kasutasin 5 väikest muna. Huvitav, et nõukaajal oli muna "muna", mitte S, M, L või XL)
1 tl vaniljesuhkrut
1.25 kl suhkrut
näputäis soola
2 spl kakaod
400 gr marju või nt 1 purk kompotikirsse
kompoti vedelik või u 0.4 l mahla
17 lehte želatiini
3 dl kuuma vett

I kiht
Aseta 6 želatiinilehte külma vette likku 5-10 minutiks.
Vahusta toasoe või 0.75 klaasi suhkru ja vaniljesuhkruga. Lisa ükshaaval munakollased ning seejärel sega 2 pk kohupiima vahule hulka. Lahusta pundunud želatiinilehed 1 dl kuumas vees ning sega aeglaselt kohupiimavahule. Vala võitatud vormi ja pane külma.

II kiht
Aseta 6 želatiinilehte külma vette likku 5-10 minutiks.
Munavalged vahustada näputäie soola ja 0.5 klaasi suhkruga tugevaks vahuks. Kui vaht hakkab valmis saama, siis lisada 2 spl kakaod või siis segada see pärast ettevaatlikult vahule juurde nii, et tükke ei jää. Lahusta pundunud želatiinilehed 1 dl kuumas vees ning sega aeglaselt kakaokreemiga. Saadud segu vala vormi ja aseta vorm taas külma.

III kiht
Aseta 5 želatiinilehte külma vette likku 5-10 minutiks.
Kui eelmised kihid on kenasti juba tardunud, siis viimaseks kihiks lao marjad vormi. Lahusta pundunud želatiinilehed 1 dl kuumas vees ning sega tugevamaitselise mahla või kompotivedelikuga. Enne koogile valamist veendu, et segu oleks jahtunud, muidu uhab ta eelmise kihi lahti, on kole ning tilgub läbi kõigi kolme kihi, moodustades koledaid želatiiniklompe. Vala jahtunud mahlasegu marjadele ja aseta külma vähemalt 4ks tunniks.

Mina teen seda torti lahtikäivasse koogivormi. Olen kasutanud nii mustikaid, maasikaid, marjasegusid, kompotikirsse ja isegi kompotimangosid. Mida hapukam ja tugevama maitsega see viimane kiht on, seda parem. Viimase kihi jaoks on tavaliselt liiga palju vedelikku, aga selle jagan kahe pisikese kausi vahel ära ning saab mõnusa tarretise lisaks (marju ka sisse veel). I kihile olen pannud ka 7 lehte želatiini, aga tegelikult kuuest piisab, see pole ülemäära vedel. Klaasi mõõt on mul 250 ml. Suhkru kogust tuleks timmida oma maitse järgi, mina ei kasuta rafineeritud suhkrut ja see on tsipa erineva magususega mu arust. Oluline on mekkida töö käigus. Head katsetamist! :)

No comments:

Post a Comment