Salatipesa

Üks maitseküllane salatipesa, mis sobib kergeks vahepalaks palaval suvepäeval või siis eelroaks talvisel pidulaual. Kuna kirjade järgi on suvi kuid ilma järgi rohkem nagu talv (mõningate liialdustega muidugi), siis sobib see salat praegu kohe topelt hästi! :)


Jamie vägev grillikaste

Üldiselt mulle Jamie retseptid väga meeldivad ja tavaliselt ei ole nad ka eriti keerulised, aga selles ameerikamaa raamatus on küll kõikvõimalikke tegevusi hõlmavaid kirjutisi.

See grillikaste nõuab ka üskjagu mängimist ning tulemus oli esialgu veidike pettumust valmistav. Maitselt on ta väga hea, kuigi ma lisaks veidi soola, tsipake rohkem tšillit ning pisut vähem apelsini koort, aga tekstuur oli see, milles mul oli lihtsalt teine ettekujutus. Arvasin, et ta on selline nagu ketšup, aga pigem on ta nagu tomatimahl. Seega seisis ta mul kapis tükk aega enne kui temale õige kasutuse leidsin - see saabus koos grillihooajaga. Doh! Ega nimest ju ma ei võinud seda välja lugeda eks :)


See kaste sobib väga hästi kana marineerimiseks, alles ükspäev tegime kanatiibadele sellega vanni. Aga nagu öeldud, ma lisaks, kui mitte kastmele, siis pärast marinaadi, rohkem soola ja tšillit. Siia aga panen retsepti kirja nii nagu vanameister ise.

Nipinurk

Kõige parem viis munavalgete ja -kollaste eraldamiseks on kui lüüa muna katki sõrmedele. Valge voolab sõrmede vahelt läbi ja kollase saab siis kenasti teise kaussi tõsta.


Hamleti monoloog

Eile, ühel olengul, trehvasin uute inimestega, kellest üks tutvustamise ja kätlemistseremoonia ajal teatas, et on mu toidublogi lugenud. Mispeale, kõik, kes mind tundsid, ühehäälselt imestasid, et: "Sa pead toidublogi?"
I was outed :)

See ajendas mind natuke seilama põhjuste lainel, mõtlema järele, miks ma seda teen. Ja kas ma üldse peaks seda tegema. Veelgi enam, see hakkas kõditama mu uudishimu, et kes minu blogi siis loeb.

Hunnitu tomatisupp kitsejuustuga

Lõpuks jõuan ka selle tomatisupi retseptini, mis mul siin ammu juba ootab kirjapanekut. Justkui neid vähe oleks mu blogis :).
See supp on erakordselt mõnus (nagu nad kõik) - tekstuurilt sametiselt pehme, äratab kõik maitsemeeled oma tulisusega ning samas rahustab nad maheda kitsejuustu mekiga. Meie, kui paadunud tomatisõprade, juustuaustajate ning muidu suuremat sorti toidunautlejate, suur lemmik.


Õunatort ehk tagurpidi õunakook



Mäletan, et selle retsepti andis meile mu soome keele õpetaja, siis kui käisin seitsmendas klassis. Tegemist on tagurpidi õunakoogiga, kuid see pole siiski päris prantslaste tarte tatin. Ja ausalt öeldes, on see minu arust hoopis maitsvam!

Sügisilm ja konnalonni

Juba teist päeva haigutab õues hall sügisilm ja mälestus kolmekümnekraadisest soojast on kui peoga pühitud. Käisin kärmelt eksamil ja nüüd istun toas ja joon kohvi ning mõtlen, et kas juunis kütte sisselülitamine oleks liialt ekstentriline tegevus. Kass pendeldab ka toa ja õue vahet nagu meeltesegane, käib ikka kaemas, et kas on juba paremaks läinud, ent tuleb taas heitunult tuppa tagasi. Tegelikult ei ole sünnis kurta, ise ma seda vihma soovisin.

Muuseas tegin avastuse, et vihmase ilma korral laiutavad teedel nälkjad. Sõna otseses mõttes laiutavad! Nad on vähemalt 10 cm pikkused ja 2 cm laiused limased rondid. Üks neist oli end hommikul armsasti vastu ukseklaasi litsunud nii, et ma tuppa astudes end istuli ehmatasin. ÖÄKK! Ja mõelda vaid, et põdesin nende pisikeste limukate pärast, kes mu rabarberit söömas käivad, teadmata, et tagaaias on end tõelised monstrumid sisse seadnud. Kindlasti on neil kihvad ja nad roomavad ülihelikiirusel...prrr.

Näe, mõtlesin, et teen sissekande heast tomatisupist, aga nüüd pärast limukajuttu nagu ei tahagi :) Riputan siia hoopis konnajalgade retsepti, haakub paremini.


Hernesupp basiilikuga

Kui pole aega või viitsimist suuremalt kokata, siis see külmutatud hernestest valmiv supp, sobib ideaalselt menüüsse. Väga lihtne ja kiire toidutegu ning mõnusalt maitsev supp ongi valmis.



Banaanijäätis - maailma lihtsaim

Selle suve hitt on banaanijäätis. Seda on ülilihtne valmistada, on vaja vähe tooraineid ja lõpp-produkt on tervislik ja hästi maitsev. Ma ei teagi kuskohast see retsept pärineb, mina leidsin ta esmalt siit, aga põhimõtteliselt on terve internet seda täis.


Niisiis sul läheb vaja küpseid banaane ja ...

Rabarberikook keedukreemiga

Tamtaratamtaraaa! Lubage esitleda, minu päris esimene keedukreem. Ja mis veel uhkem, minu esimene kook selle kraamiga. Abikaasa oli ülirahul, sest see on tema üks lemmikumaid kooslusi - rabarber (või õun, kõige popim kui mõlemad) ja keedukreem.

Aga kook oli nämpsik.Veidike rohkem oli temaga mässamist kui tavaliste küpsetistega, aga vaeva väärt. Retsept on pärit siit (Terevisioon), aga no see ei oleks minulik, kui ma ei suudaks selles midagi sassi ajada. Seekord siis rändas põhja rohkem suhkrut ja vähem jahu kui originaalis, aga kui aus olla, siis sai magusus küll täpselt paras niimoodi. See võis muidugi ka olla tingitud sellest, et ma panin rohkem rabarberit :)
Jahu võib küll 20 gr rohkem panna, kergem tainast vormida. Eeldatavasti.



Rabarberi-toscakook

Vat ei teagi kuhu nüüd piinlikkusest silmi peita. Nii pikk vahe on blogimisse sisse jäänud, et sõbrad kodumaal juba tunnevad muret ega me viimati nälga pole surnud. Paraku peab tunnistama, et söögitegemine on jätkunud sissekannetest hoolimata ning suveks saledaks programmiga pole suutnud isegi alustada mitte.

Ühel hetkel kadus lihtsalt kirjutamise motivatsioon ära. Siis pressis elu muude toimetustega peale ning seejärel laekus õuele suur suvi ühes muljetavaldavate soojakraadidega. Viimase üle ma ei kurda, oligi teine tänavu hiljaks jäänud. Varsti saavad ka eksamid seljataha ning siis võib täiel rinnal puhkama hakata.


Küll aga on õnnestunud mul teha mõned megahead rabarberikoogid, mis keeled suisa alla viivad.

Rabarberikook hapukoorega


See on üks mõnus kook. Põhi küll on paks ja näib biskviidine, aga on siiski mahlane ja maitsev. Retsept nami-namist.



Kala porru ja hapukoorega

Abikaasa retseptivaramust üks väga hästi maitsev kalaroog, mida on imelihtne valmistada. Sul on vaja vaid head valget kala, porrut, tilli, hapukoort ja sutike nipet-näpet juurde. Ükskord ma pajatan pikemalt sellest kooremajandusest siin, kui lugeda on soovi, praegu aga viskan retsepti üles ja asun majas tuuseldama. Õhtuks on oodata külalisi.



Sinepine sea sisefilee, taipärased porgandid ja juustune riis

Jube pikalt on eetris vaikus olnud. Eelmise postituse põhjal võiks arvata, et kui läksin kööki rabarberikooki (õudselt tahaks rabarbri öelda) tegema, siis juhtus minuga midagi. Tõest muidugi see kaugel pole, sest tegelikult nii ka oli. Sain endale imeilusa paarisentimeetrise põletusarmi käele. Aksessuaarid suveks omast käest võtta. Mina ja ahjud - noh üleme nii, et meie suhe on kõrvetav. Abikaasa juba ammu arvab, et ma peaks endale silikoonist ülikonna selga tõmbama kui ahjule läheneda on vaja. Pean möönma, et selles on teatavat mõtet küll.
Aga mitte sellepärast pole sissekanded soiku jäänud, vaid mind on tabanud tohutu kevadväsimus, mis avaldub peamiselt kahjuks mu vaimse maailma kängumises. Füüsiline platvorm on endiselt tegus - aiatööd, kokkamised, seiklemised, üritused, võõrustamised, reisimised - kõik see on päevakorral. Aga ma lihtsalt ei suuda end kokku korjata ja näiteks e-mailidele vastata või blogi kirjutada või õppida. Seda viimast oleks hädasti vaja, sest lisaks prantsuse keele eksamile ähvardavad mind ka tööle saamiseks tehtavad katsed, milleks oleks vaja läbi lugeda üks võimatult igav raamat. Ja mulle ju meeldib muidu raamatuid lugeda, aga niipea kui selle sinise üllitise kätte võtan, kukuvad silmad plaksti kinni ja aju teeb shut downi. Ning selle restartimine ei ole üldse sekundite küsimus nagu Macbook mul arvata lubab. Ja üldse, seal katsetel on kasutuses Microsoft...mul pole sellest enam halli mälestust ka. Ma teadsin kohe, et see mäkk on puhtalt edev vidin, aga ikkagi oli õudselt vaja teda.
Ma lähen nüüd tõmban oma CVst maha arvutioskuse ja õppimisvõime.

Ja ma just veendusin, et parim viis veeklaas tühjaks saada on see lihtsalt ümber lükata.

Aga kokkamisega olen ma sinasõber edasi, muidugi kui jätame kõrvale põletushaavad, ümberläinud toiduained, ahjupõhja valguva suhkru-või segu ja muu seesuguse igapäevase värgi. Allpool olev sinepine siga oli minu arvates viis pluss roog ja temale sekundeerivad porgandid ja riis samuti.



Kinoa salat kidney ubade ja paprikaga

Kriban sähvilt siia ühe vaimustavalt hea salati retsepti ja siis kaon kohe kööki rabarberikooki tegema.

Kinoa on mõnus, kasulik ja gluteenivaba. Minu täitsa esimene katsetus selle maltsalisega, aga kindlasti mitte viimane. Ja mitte sellepärast, et teda veel pakis alles on, vaid ta lihtsalt väga meeldib mulle. Hää kraam.