Prantsuse keeles on selline armas väljend suupistete kohta nagu amuse bouche ehk siis tõlkes suulõbustaja. Kas pole tore?!
Suulõbustajad said serveeritud külma cava manu, enne kui suundusime restorani mulle sööma. Rannakarpe siis :) Siinkohal teen reklaami ja kiidan väga restorani Le Zinneke, kus pakutakse 69 (!) erineva kastmega valmistatud rannakarpe. Täiesti vaimustav koht. Ja maitsev. Eriti meeldib mulle, et ta pole seal kohutaval turistilõksust kalatänaval kesklinnas, mis teeb temast automaatselt sõbralikuma koha nii rahakotile kui meeleolule.
Lusikale on serveeritud kiluamps, kus keedukartuli lootsikul on wasabiga segatud kreeka jogurt, veidike tilli ja rullikeeratud kilu, kellele mütsiks pähe asetatud mädarõikatörts. Sobiks hästi ka Vabariigi aastapäeva lauale.
Selle kõrval on serrano singi vahele end peitnud tšilli-mündi-laimi marinaadis mozzarella. Teinekord lisaks veel veidi mett marinaadile, aga väga hea suupiste oli ta ka praeguses koosluses.
Ja taldriku keskel troonib viinamari, mis on ümbritsetud pehmest kitsejuustust ja röstitud seesamiseemnetest. Mõnusalt maitsev amps. Eriti hea maitsenüansi andsid need röstitud seesamiseemned. Internetis kohtasin sama versiooni pistaatsiapähklitega, aga ma usun esimesse rohkem.
Neljas amps on ka (bloody mary tomatid), aga need olid üsna ebameeldivad, st meile ei maitsenud. Ma arvan, et see sõltub sellest, kas sulle samanimeline kokteil sümpatiseerib või mitte.
No comments:
Post a Comment