Ootamatud avastused ja maitsev sidrunikeeks

Veel mõned aastad tagasi olin ma inimene, kel polnud mitte ühtegi toataime. Isegi kaktust mitte. Kui ma siis ükspäev leidsin, et nüüd on aeg ja uhkelt paar potti koju lohistasin ning siis etiketilt nimed oma taimetargast emale lugesin, ütles ta: "et sa ikka oskasid ka kõige pirtsakamad taimed välja valida." Tõsi tal oli ja pikka pidu nendega kahjuks ei saanud :)
Aga ma ei andnud alla. Üha rohkem tuli majapidamisse rohelisi sõrpru ning selgus, et suurt teadust nendega polegi vaja teha, natuke vett ja sutsuke valgust. Kuni ühel päeval avastasin, et mu imeilus lopsakas orhidee oli kaetud nagu hallitusega.
Selgus, et terve koloonia vastikuid kahjureid oli kolinud minu territooriumile elama. Majapidamisse siginesid mürgid ja uksele tekkis silt "Karantiin". Lillepoes ei andnud keegi lootust. "Ükskõik milline teine taim, aga orhidee...," ütlesid kõik ja vangutasid pead. Ei tea mis sel orhideel siis häda on. Veidike kahjuritõrjet kemikaalidega, veidike puhastustööd viinaga, natuke abi kääridega ja terveks mu kaunidus sai. Võttis aega, mis ta võttis, aga lollakad villtäid said vallutatud. Siis tuli uus takistus, ma pidin kolima Brüsselisse. Otsisin oma taimedele uued armsad kodud pere ja sõprade seas, aga ega seda rohenäplust pole just kerge välja juurida kui see palavik sind juba kord haaranud on. Praegu loen oma pisikeses elutoas kokku 9 taime :)

See kõik ei tähenda muidugi seda, et ma midagi taimedest oluliselt teaks. Alles täna tegin ootamatu avastuse, et lill, mida siiani yuccaks pidasin, on hoopis lõhnav draakonipuu (dracaena) massangeana. Olin sunnitud ta ümbrispotist välja tirima ja etiketi pealt lugema, sest näe võttis teine ükspäev kätte ja kukkus õitsema. Muidu õitses tasakesi ja üldse ei seganud, aga eile õhtul lõi majapidamise niimoodi magusat lõhna täis, et hingata oli raske ja nälg oli ka kallal. Sõime külmiku praktiliselt tühjaks. Täna siis googeldasin kenasti õitsevaid yuccasid ja no üldse ei klapi pildid. Sestap pidingi oma pooleteistmeetrise sõbra õhku tõstma ning lõpuks temaga lähemalt tutvust tegema.

Tuleb välja, et selle puukese õitsemine pole küll enneolematu ega unikaalne nähtus, aga kodustes tingimustes siiski harv juhtum. Õitsema hakkavad umbes 8-11 aastaselt. Nii, et mul on kodus tiinekas :) Õied lööb ta lahti õhtul ja siis mattub tuba paksu lillelõhnaga. Hommikuks on kõik nuppus tagasi ja lõhn haihtunud. Huvitav mis nende õitega nüüd teha tuleb? Võibolla tulevad tal viljad ka? :)

Viljade valmimise ootuses aga üks väga hea ja mahlane sidrunikeeks (allikas: Toidutegu).

200 gr toasooja võid
200 gr suhkrut
200 gr jahu
5 muna
1 tl küpsetuspulbrit
1 sidruni koor ja mahl
näputäis soola

Vahusta toasoe või suhkruga, lisa ükshaaval munakollased, siis riivitud sidruni koor ja mahl. Seejärel sõelu taignasse jahu, mis on segatud küpsetuspulbri ja soolaga. Vahusta munavalged ning sega ettevaatlikult taignasse. Algselt võib lisada kolmandiku munavalgevahust, segada tainas ühtlaseks ning seejärel ülejäänud vaht ettevaatlikult sekka. Küpseta 180 kraadises ahjus umbes 50 minutit. Lase 15 min vormis seista ning seejärel kummuta restile jahtuma ning aseta vorm talle peale. Enne serveerimist lase täielikult jahtuda. Väga maitsev keeks.

HEAD VABARIIGI SÜNNIPÄEVA! Meie pakime oma asjad kokku ja tuleme ka tähistama! Blogile seniks puhkust :)