KASTANISUPP

It's a keeper! Sametine ime. See supp viib sind tagasi lapsepõlve, ta on ühtaegu nii tuttava ja lohutava maitsega, ent samas rabab uudsuse võluga. Silme ette kerkivad pildid hallipäisest vanaemast pliidi ääres, mullas tuhnivast mudilasest ja lille kohal keerlevast mesimummist...või on see veinist :)

Supp on tõepoolest väga maitsev. Kastani magusust tasakaalustab veini hapukas mekk, millele särtsu lisab lihtne must pipar. Sametine tekstuur aga otse loomulikult crème fraîche'i abiga :)



TZADZIKI & LIHAPALLID

Meie Kreeta reisi suveniir on tzadziki kaste :) Olin enne ju ka seda saanud, või noh nii ma arvasin, aga seal ma armusin sellesse kastmesse põhjalikult. Meenutamaks seda toredat pulmareisi, teeme aegajalt kodus ikka tzadzikit õhtuseks ampsuks kas juurikate, saia või lihapallidega.



KANA ESTRAGONIGA - nii nagu vanaema tegi :)

Noh muidugi enamus Eestimaa vanaemasid ilmselt estragoni ei kasuta, ent Prantsusmaal... Prantsusmaal on neil paletitäis herbe juba sajandeid söögitegemise juures olnud. Tegelikult ma ju ei tea ka, võibolla teen ma siin kodumaa vanaemadele liiga kui nii väidan :) Vikipeedia igatahes teatab, et estragonpuju eeterlikust õlist valmistatakse siirupit, millest tehakse karastusjooki "Tarhun". Asi siis seda kanale tutvustada pole :)


Igatahes soetasin endale esimese prantsuskeelse kokaraamatu "La cuisine de grand-mère"(vanaema köök), millega saan rahuldada oma kaks päevakorralist kirge - kokanduse ja keeleõppe (või noh kui ma keeleõppesse sama kirglikult suhtuks...).


KIRSI-TOORJUUSTUKOOK

Seni kuni mul pole mikserit ja ma ei suuda otsustada, et millist neist mul vaja on, tuleb teha kooke, mis ei vaja vahustamisel abi...ütles Kairi ja kadus kööki. Ma ei viitsinud retseptide uurimistööd teha ja otsustasin, et panen kokku need asjad mis head tunduvad ja mis kapis on üldse. Eks see libe tee ole :) Mäletan juba varajasest noorusest, et hetkel mil otsustasin ema retseptivihiku nurka visata ja end meister koogivalmistajaks kutsuda, hakkasid ahjust välja voolama plönnid ja käkid ning oma suurepärase tiitli pidin koos nendega alla neelama :) Aastatega on õnneks juurde tulnud kogemust ja veidi loogilist mõtlemist (rõhk sõnal veidi), mistõttu sai kook nii nagu üks kook olema peab - mahlane ja suussulav :)


CALAIS KALASUPP

Üle pika aja üks supp, mis ei ole püreekas. Valmib kerge vaevaga, kiiresti ja on väga-väga maitsev. Ainult, et miks ta Calais supp on, sellest ma küll aru ei saa. Prantslased teevad vähe suppe või üldse toite, mille koostisainetes ei ole tomatit, küüslauku, veini või vähemasti võid* :)


TOMATI-TUUNIKALAKASTE

Juhtus nii, et pidin täna valmistama kõrvitsalasanjet, aga välja kukkus hoopis tomati-tuunikalakaste :) Üsna sarnane eks! Tegelikult läks meil nii kaua aega poes, et koju jõudmise ja uuesti väljaminemise vahele jäi liiga vähe aega. Seega elagu poolproduktid! :)
Tunnistan ausalt, et mulle ei meeldi tuunikalakonservid üldiselt, aga näe, leidsin roa, kus see on väga maitsev.

150 gr konservtuunikala(omas mahlas)
400 gr purustatud tomateid
1 sibul
1 küüslauguküüs
peotäis kappareid
koriandriseemneid, tüümiani, estragoni, tšillit, fenkoliseemneid
peotäis salveid
soola, pipart

Haki sibul ja pruunista pannil väheses õlis. Lisa purustatud tomatid, tuunikala, purustatud küüslauk, kapparid ja maitseained. Keeda tasasel tulel mõni minut kuni maitsed on segunenud ja valmis ta ongi. Pastaga taaskord hea manustada.

HAKKLIHA-TOMATIKASTE KITSEJUUSTUGA

Argipäeva lihtne gurmee inimesele, kes armastab kitsejuustu ja tomatit.



JAMIE PERFEKTNE AHJUKANA

Ahjukana on minu arust üks vahva roog - mida lihtsam ta on, seda maitsvam. Tuleb valida üks ilus lind (mida õnnelikum, seda parem), hõõruda ta sisse soola ja pipraga ning lükata ahju ca 1,5 tunniks. Sedakorda aga tahtsin katsetada Jamie Oliveri nippi, kus kana sisse susatakse noaga täkiliseks torgatud sidrun ja veidi maitseaineid. Jamie poiss olla avastanud selle puhtjuhuslikult, nagu kõik head asjad siin maailmas sünnivad eks. Ta torkas kogemata kombel kuuma sidruni sisse augu, mispeale see hakkas susisema, visisema ja ajas auru välja. Otse loomulikult tuli Jamie KOHE ideele, et see susisev sidrun kana sisse susata :)
Hea oli, et tuli! Tõepoolest, see annab kanale nii meeletult maistva meki (rääkimata nendest lõhnadest) ja muudab selle nii mahlaseks, et see lihtsalt sulab suus. Ega muidu me tervet kana poleks kahe peale ära lahendanud :D



EHTNE KÕRVITSAKOOK

Viimasel ajal olen kõrvitsaid koju tassinud nagu orav pähkleid pesasse. Täiesti arusaamatu lugu, sest ma pole kunagi eriline kõrvitsa fänn olnud. Aga peab ütlema, et kõik asjad, mis sellest siiani tehtud, on ka väga head tulnud.

Juba pikemat aega on Mõmmi kõrvitsakooki nõudnud. Tema Ameerikamaal kunagi sai ja siiani sellest hea mälestus. Vot ja ole siis nii armas ja tee järgi, mis sest et sa pole elus ühtki kõrvitsakooki saanud :) Õnneks on tänapäeval internet! Minus hakkab see mälestus tuhmuma, et kuidas oli elu enne...et kuidas kõik retseptid tulid raamatutest ja käest kätte, mis kirjutati väiksesse kaustikusse ilusti ümber. Igas majapidamises oli üks. Nüüd on toidublogid :)


Ent koogist.


KÕRVITSAPÜREE

Mari-Liisi kaunist toidublogist sain hea kõrvitsapüree retsepti. Valmib kerge vaevaga ja näeb muljetavaldava värviga välja. Mõnusa magusa mekiga ka, nii et vaevu raatsisin teist karbikestega külma panna :)



KANAMAKS ÕUNA ja SALVEIGA VEINISES KASTMES

Koostis:
500 gr kanamaksa
1 sibul
1 suurem õun
peotäis salveid
2 dl veini
1 dl koort
sutsu võid

Maks tükeldada meelepärasteks tükkideks ja panna soola-pipraga veidiks maitsestuma. Aja pann kuumaks, ära lisa rasvainet. Pruunista kiirelt (nii minut-paar) maks kuumal pannil ja tõsta kõrvale. Nüüd kild võid anumasse ja otsa sibul ning tükeldatud õun. Praadida mõni minut. Viska maks tagasi pannile ja vein sekka ning hauta õite pisut. Kui vaja lisa veel veini ja ära ennast unusta. Nüüd on aeg koor lisada ning maitsestada soola ja pipraga. Kõrvale pakkuda sobib värsket pastat ja ilmselt on hea ka tuhlitest tehtud pudruga.
Kiire ja hõrk roog, igati väärt katsetamist.

TÄIDETUD MINIKÕRVITSAD JA ÜKS TORE LAMMAS

Mul on kasukakandjaga sama suhe, mis Mõmmil kanaga - ruigan mõnutundest kui seda söön! :)
Ma ei ole kunagi aru saanud, et mis mõeldakse "kasukamaitse" all. Lammas ju maitsebki omamoodi ja kui seda kokata nii, et sa ei saagi aru, et see lammas on, siis milleks üldse seda teha? Võibolla ma pole seda "kasukamaitset" lihtsalt tundnud ja kui kohtaks, siis äkki teaks? Kuidas see siis mekib? Kahjuks pole mul ühtegi kasukat ka, et saaks kappi lutsutama minna :D

Olin eelmise poeskäigu ajal ostnud valimatult igast stuffi kokku ja kuna tundsin end eile tõbisena, siis ei tahtnud ma õue minna, mis omakorda tähendas, et poeskäik jäi ära ning õhtusöök tuli vaaritada sellest, mis majapidamises leidus. Ja leidus minikõrvitsaid, lambatükke ja nõks liiga palju tomateid. Nii see siis sündiski - röstlammas täidetud minikõrvitsate ja vale tabbouleh salatiga.



TOMATI-FENKOLISUPP

Ammu olen tahtnud midagi teha fenkolist, aga pole olnud seda õiget tunnet. Pealegi on mind natuke vaos hoidnud see aniisine maitse. Asjata, nagu selgus :) Supp on mõnus ja maitsev ja kerge fenkolimekiga.



KIRSIÕLLES PÜHERDAV SULELINE ehk KRIEK KANA

Belgia on teadupärast ju üks suur õllemaa. Neil on isegi selline tore ütlus, et: "We have more sorts of beer, than days in a year!" Oh seda bravuuri! Kuid tuleb nentida, et see on puhas tõde või tegelikult isegi liig kahvatu hinnang, sest minu arust on neil juba pea kahe aasta jagu neid sorte...poolteist kindlasti :)

Ergo, tuleb kaevuda kohalikesse retseptidesse ja vahelduseks veinile kokata õlu tuuridel. Me oleme teinud õllega vist siiani ainult jänest ja üks kord hapukapsaid ka jõulude paiku. Kindlasti saab lähitulevikus veel üks pikakõrvaline potti aetud ning plaan on teha ka siinset kuulsat Flemish stew'd, aga seekord oli tahtmine hoopis teistmoodi mekiga asja proovida. Kirsiõlu! See on nii Belgia kui olla saab. See on see, mida peened prouad joovad pühapäeva ennelõunal turuväljaku kohvikutes kui kotid on täis laotud baklažaane, fenkoleid, paprikaid, vutimune ja kanarümpasid...mmm tuleks juba pühapäev.

Retseptiotsingutel jäin pidama sellisel kirjel. Alljärgnevalt mõningaste muudatustega minu variant sellest sulelisest.

KIIRED LÄÄTSED

Vahel on nii, et nälg tahab silmanägemise ära võtta ja siis keerad kiiruga mingi käki kokku kasutades külmikus ja kapis leiduvat ning jääd lootma, et see sünnib ka süüa. Vahel ei sünni kohe mitte, ent mõnikord tuleb välja midagi üllatavalt head. Nii head, et tahaks kohe veel ja veel :)


Panin (punased) läätsed keema ja kui nad pehmeks said, maitsestasin muskaadi, pili pili, vürtsköömeni, soola ja pipraga. Peotäis hakitud koriandrit ja peterselli otsa ning maitsestamata jogurt silmaks sisse. Nämmadi-nämm!

PORRU-KARTULISUPP

Meie kauaaegne lemmik porru-kartulisupp. See on mõnusalt mahe, kreemine ja väga maitsev keedus. Pealekauba veel ka lahja ja kergelt valmistatav. Allikat sellele supile polegi anda, retsept tuli koos abikaasaga minu majapidamisse ja mine tea mis kahtlaseid teid pidi see temani jõudis :)

Koostis:
2 väiksemat porrut või 1 suur
4 keskmise suurusega kartulit
1 sibul
1 küüslauguküüs
1 puljongikuubik
vesi
pipar
sool
tüümian
1 loorberileht
1-2 dl lahjat koort

Kõigepealt puhasta ja pese porru, sest kasvamisel läheb porru keerdude vahele liiva, pole eriti mõnus kui see söömise ajal hamba alla satub. Haki porru. Paljud inimesed kasutavad porrust ainult valget osa, aga meie armastame ikka kõik patta panna.
Poti põhjas kuumutada törts õli ning praadida selles sibul klaasjaks, lisa porru ja prae mõni minut veel. Seejärel lisa kartulikuubikud ja vesi (nii palju et katab köögiviljad). Puljongikuubik ka patta ning maitseainedki takkajärgi ühes küüslauguga. Kui kartul on pehmeks keenud, siis püreesta kõik saumikseriga ning lisa koor. Meki ja maitsesta veel kui vaja. Kui supp tundub liiga paks, siis lisa veel vett. Head isu!

COQ AU VIN ehk KOKOWÄÄH :)

Ükspäev sai vaadatud Saksa filmi Kokowääh ja peas hakkas idanema plaan samanimelist rooga valmistada. Või noh ligikaudu samanimelist :) Film ise muideks on armas, südamlik, lustakas ja teeb sind õnnelikuks :)


Minu suureks üllatuseks polnud isegi minu abikaasa coq au vin'i valmistanud, kuigi tegemist on inimesega, kes kanast ainult toitukski...kui vaid saaks. Jah ma tean, et tegelikult valmistatakse see roog kukest, aga no paljud seda enam tänapäeval teevad ja veel kuke verdki sinna sisse panevad?! Huvi pärast peaks minema kohalikku boucherie'sse ja uurima, et kuidas neil eelnimetatud toorainetega ikka lood on, võib vabalt juhtuda, et ma teen kohalikele liiga kui süüdistan neid kana kasutamises coq au vin'is. Belgia suudab ju mind endiselt üllatada pea iga päev :)

Mina ostsin poest ühe kana, mis oli ilmselgelt ahju panemiseks mõeldud, aga teades Mõmmit ja tema pimedat kanaarmastust ei julend ma supilurritiivulist võtta. Küll aga eemaldasin ma enamus kana nahast ja rasvast, sest need kanad pole oma elus ilmselt ühtegi sammu astunud, sest hoidku jumal kui mõni kalor kaotsi läheb ja kana liiga lahjaks jääb. Vaatamata sellele pidin ikka pärast rasva pealt õngitsema vähemaks, et arteritele teenet teha.


KARRI KREVETIGA

See on üks hea ja universaalne karri retsept, st seda võib teha nii krevettide kui ka näiteks kanaga. Muidugi tuleb kana puhul alustada teisest otsast, ehk siis kanast enesest. Allpool veidike mugandatud retsept.



SIGA SINEPI, PIPRA JA MEE EMBUSES

Piinlik tunnistada, aga sealiha meie majapidamises valmistati küll vist sajand tagasi. Sestap olid ära ununenud kõik nipid ja trikid ja, no mis seal salata, maitsedki.
Millega see põrsaline siis sobib? Ja mida üldse kodus on? Õudselt isutas mee ja sinepi kooslus millegipärast ja väike töö inetrnetiavarustes, viis mind selle retsepti avastuseni. Liha oli mul küll oluliselt vähem, aga sest polnud hullu, lisasin aga julgelt juurikaid juurde.



KIIRE KANAMAKSAPASTEET

400 gr kanamaksa
1 sibul
80 gr toasooja võid + veidi praadimiseks
värskelt jahvatatud musta pipart
soola
1 tl kuivatatud basiilikut
4 sl konjakit

HUMMUS

Minu üks suur lemmik on hummus. Sobib ideaalselt saiale, leivale, snäkkimiseks kuivikute või juurviljadega, aga ka lihtsalt niisama lusikaga kausist. Täiesti sõltuvusttekitav asi :)



MUNAVÕI

100 gr toasooja võid
4 muna (värskelt keedetud, soojad)
soola
vürtsikilu soolvett

Hakkisin kahvliga soojad munad peeneks, segasin hulka toasooja või ja maitsestasin soola ning kiluveega. Nämmadi-nämm! Kodumaa maitse on hea :)

MAKRASALAT

Hiina kapsas
Punane paprika
Värske kurk
Konservmais
Makra

Kogused vastavalt soovile.

Kastmeks kas kodujuustu-hapukoorekaste või hapukoore-majoneesikaste.

KANAFILEE KORIANDRIGA

Lahja, lihtne ja maitsev suutäis.

500 gr kanafileed
jupp ingverit (riivituna)
3 küüslauguküünt
1 tšilli
75 ml vett + 2 spl
20 gr koriandrit
1/4 tl pili pili pulbrit
1/2 tl koriandriseemneid (purustada uhmris)
1/2 tl soola
1 tl vürtsköömneid
0,5 sidruni mahl


Pruunista kanafileed ja tõsta kõrvale. Samal pannil prae hakitud küüslauk, kui see pruunistuma hakkab, lisa ingver ja 2 spl vett, et kogu kupatus põhja ei kõrbeks. Seejärel lisa kõik maitseained, mis on soovitav enne valmis mõõta ja kokku segada, tšilli ja koriander. Sega ja tõsta kanafileed tagasi pannile, lisa vesi ja pane kaane alla hauduma 7 minutiks. Seejärel keera fileetükid ümber ja hauta veel 7 minutit.

Sobib kenasti riisiga, aga ka pasta või kartuliga. Meie sõime lihtsalt salatiga, kuna viimasel ajal on söödud nii palju, et tahtsime vähe kergemat einet :)

Allikas: Madhur Jaffrey's "Indian Cooking"

AEGLASELT KÜPSETATUD LAMMAS LÄÄTSEDEGA

Lammas kuulub raudselt minu lemmikute hulka ja üsna kõrgele pjedestaalile. Liha siis, mitte loom ise :) Kui muidu meeldib mulle teha noort lambukest tüümiani embuses nii, et liha ikka roosa jääb ja lõpptulemus ääretult hõrk, siis seekord oli isu valmistada suuremat tükki ja hoopis teistmoodi kujul. Leidsingi Nami-Nami retseptikogust ühe huvitava kirje ning asusin katsetama.


Ma ei tea miks, aga alati kipun ma mugandama ette antud retsepte, üsna vähesed saavad proovitud nii, et ei muuda midagi ja need on ka enamasti kookide retseptid. Eks see ole sisetunde ja maitse küsimus, aga ka see, et mida parasjagu kodus leidub ja mis puudu on. Minul polnud näiteks punet ja küüslauku tundus meiesugustele ka väheseks jäävat.


VÜRTSITET KALA

Tänane roog on üks minu uutest lemmikutest - lihtne, kiirelt valmiv ja mõnusalt maitsev. Tõeline happyfood :)

Sul on vaja:
2 kalafileed (seekord kasutasin Pangasiuse fileed, kuna lõhe oli nii armetu olemisega poes)
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl koriandriseemneid (uhmris purustatud)
0,5 tl Pili pili
poole sidruni või laimi mahl
Saateks spargelkapsas ja käär saia :)

Piserda kala sidrunimahlaga üle mõlemalt poolt ja määri vürtsidega kokku. Küpseta 225 kraadi juures ca 12 minutit. Samal ajal keeda spargelkapsas soolases vees pehmeks. Ja valmis ta ongi. Mõmmi sõi rosmariini kastet ka serva, olevat hea olnud.

Toekama ampsu jaoks võid sevreerida seda rooga koos kartulipudruga.

Allikas: http://dinnerdiary.org/

AMARETTO-PLOOMID ŠOKOLAADIS

Leidsin ühe oivalise retsepti Maitse asi kodulehelt (algne allikas tundub olevat see) ning kuna parasjagu oli külalisi tulemas, siis mõtlesin õhtusöögi lõpetuseks tavapärase koogi asemel isetehtud komme pakkuda. Hästi mõnus amps ja tõepoolest see ploom petab paljud ära, arvatakse, et on miskit sorti peen marmelaad hoopis.


RATATOUILLE


Ratatouille on üks äraütlemata mõnus roog. Tavaliselt süüakse seda millegi saateks (näituseks sobib ta suurepäraselt lambaga mehkeldama), aga meile meeldib ta täiesti iseseisva roana. Juurde võib hammustada värsket baguette'i ürdivõiga ning rüübata peale jahutavat veinikest.

Ratatouille valmistamisviise on mitu, nagu ka retsepte. Tehakse seda nii ahjus, pannil kui ka potis. Võid teha nagu Julia Child ja J. Robuchon ning küpsetada igat aedvilja tükki eraldi potis ja pärast kõik kokku panna kas ahju või potti. Kindlasti maitsev, aga liig udupeen mu jaoks. Pealegi ma armastan neid segunenud maitseid...mmm.
Meie ratatouille retsept ja tegemisviis on õpetatud meile ühe prantsuse vanaproua poolt, selline maalähedane, mis ei pretendeeri Michelini tärnidele (retsept siis, mitte tädi) ent on väga maistev sellegipoolest.

VINAIGRETTE

Abikaasa kulinaarsest varasalvest üks läbi aegade parim salatikaste. Väga praktiline ja uhke prantsuse nimega ja puha :)

Teeme selle alati väikse purgi (250 gr) sisse, nii on seda hea segada ja säilitada.
Purgi sisse pane:
1 purustatud küüslauguküüs
1 kobe tl Dijon sinepit
näpuotsatäis kuivatatud basiilikut
1 osa valgeveiniäädikat
3 osa kvaliteetset oliivõli
Soola
Pipart

Purgile kaas peale ja raputa segamini. Ja ongi valmis kasutamiseks. Lihtsuses peitub võlu. Iga kord enne salatile lisamist tuleb kastet raputada, et õli ja veiniäädikas seguneksid kenasti. Säilib külmkapis nii kaua kuni teda jagub :)

KÕRVITSASUPP INGVERIGA

Esmalt aus ülestunnistus, et minust ei ole üle öö saanud väga head fotograafi, vaid juuresolev pilt on pärit www.perenaine.ee lehelt. Loomulikult nende loal ja heakskiidul. Ma lihtsalt ise unustasin pildi tegemata kui suppi sai serveeritud :)
Supp on väga maitsev ja mõnusalt särtsune (kui panna ingverit nii palju kui mina). Mees sõi, mõmises ja nõudis lisa, minust rääkimata.

Patta panin:
400 g kõrvitsat puhastatud ja tükeldatud kujul
1 porgand
1 sibul
1 küüslauguküüs
1 sl oliivõli
1 tšillikaun
2,5 cm värsket ingverit
500 ml vett
1 köögiviljapuljongi kuubik

Supitegu nagu tavaliselt. Kuumuta potis õli ja lisa hakitud sibul, küüslauk, hakitud ingver ja tšilli. Prae klaasjaks, lisa tükeldatud porgand. Kuumuta mõned minutid. Kalla peale vesi, lisa puljongikuubik ja keeda kuni porgand on poolpehme. Lisa kõrvitsakuubikud ning keeda kuni aedviljad on pehmed. Püreesta saumikseriga.

Allikas: perenaine.ee retseptikogu
Foto: Eva Palu

AHJUS KÜPSETATUD JUURIKAD

Meie üheks suureks lemmikuks on köögiviljad. Igas asendis. Tihtilugu valmistame nn ahjujuurikaid, mis on nii imemaitsvad ja sobivad täiesti eraldiseisvaks roaks väikse salatiga või siis pidulauale liharoa kõrvale. Ja nende valmistamine on nii lihtne, ainult koori, lõigu ja maitsesta.



PARIISI ÕUNAKOOK ja ÕUNA-SAIAVORM

Belgias on selline tore ettevõtmine nagu õunte korjamine. Võtad oma anumad, kotid, kastid kodust kaasa, sõidad õunafarmi (loomulikult teatud kuupäevadel) ning nopid omale puu otsast meeldivaid õunu nii palju kui tahad. Pärast kaalutakse kotid üle ja sulle jääb veel maksmise rõõm. Õnneks ennast enne ja pärast ei kaaluta, seega võid südamerahus mahakukkunud õunu nosida selle raske töö juures. Õunapuud on siin ka teistmoodi, sellised madalad (paari meetrised) ja kubisevad õuntest. Otse loomulikult ilma ussiaukudeta. Sõna otseses mõttes ripuvad puude küljes poe Jonagoldid, mis on nende tuntuim sort. Mulle isiklikult maitseb Elstar ja teisi sorte ma ei tea :) Õunakoogi valmistamine on ka paras peavalu, sest retsept ütleb nt hapusid õunu, aga kui sulle poes vaatavad vastu Roosa leedi, Kuldne sepp ja kes teab veel mis, siis ei oska neist küll kedagi valida. Õnneks on nad kõik enamvähem üksteisele sarnased maitselt nii, et vahet pole :)

Seekord aga oli meil õunaaiast korjatud saak realiseerida. Jonagold. Tegemisele läks Pariisi õunakook ja kuna ma puhastasin liiga palju õunu, siis valmistasin väikse saiavormi ka sinna juurde. Küll küllale liiga ei pidavat tegema...loodan, et taljele ka mitte :)


KREEMJAS KÕRVITSAPÜREESUPP

Kõrvitsast saab palju häid asju kindlasti, aga minu arsenali sellest taimest kuuluvad peamiselt supid. Sedakorda üks maitsev ja kreemjas püreesupp.

Kuna meile tulid külalised, siis tegime suurema supi. Oma perele piisab poolest kogusest kui just järgmine päev ei taha seda soendada :) Supp on tõesti maitsev ja sai arvestatavate ovatsioonide osaliseks :)


HERNEPÜREESUPP

Hernepüreesupp on selline lustakas, maitsev ja kiirelt valmiv roog, mis sobib nii argipäeva kui pidulauale. Ilmselt tuleb veel maitsvam kui kasutada värskeid herneid, aga esiteks on see herneaeg aeg nii pisuke ja siin Brüsselis on üldse keerulised lood nendega. Ent sest pole häda, linnavurle teeb külmutatud herneid kasutades ka maitsva supi :)



KAPSAPIRUKAS

Olen ammu tahtnud teha kapsapirukat, aga millegipärast pole sinnani kunagi jõudnud. Kuna aga poest sai suur kapsapea koju veeretatud, siis pidi sellega midagi ju ette võtma. Nende suurte asjandustega (kapsas, kõrvits) on juba kord nii, et kui ühe endale urgu sahistad, siis pead järjestikku mitu head rooga välja mõtlema :) Sedakorda muidugi õnnestus mul nii kapsas kui kõrvits korraga hankida, mis tähendab, et terve nädal on hooleta ja karnivoor minus ulub ahastusest :)

Kapsapiruka retsepti leidmine oli veidi keeruline. Paljud neist olid kas pärmi- või lehttaignaga, esimest ei viitsi ma ilma abiliseta (loe: köögikombain) teha ja teist ma ei oskagi teha. Meil siin poes müüdavad lehttaignad aga on kõik a) ümmargused b) paberõhukesed c) imelikud. Lõpuks leidsin sellise retsepti, mille siis katsetusse võtsin. Oma osa andis siin kapsa kogus, tundus olevat rohkem kui teises retseptides. Mis mõtet on teha pirukat, millel vaid kaks liblet kapsast sees?! Las ikka mustab :)


KAMAVAHT

See on üks lihtne ja mahe maius ning ei vaja koguste mõõtmistki.
Kohupiim ja suhkur vahustada saumikseriga. Lisada kama. Värkeid marju peoga sisse ja ongi valmis. Kohupiima asemel või kasutada ka kohupiima ja vahukoore segu või siis ainult vahukoort kui niimoodi maitseb. Ja suhkur ning kama käivad sinna sisse täpselt maitse järgi, proovimine, et kas on juba paras, ongi üks toredam asi seejuures ;)

MANGOJÄÄTIS

Avastasin ükspäev oma majapidamisest veidra aparaadi. Õigemini ühe osa aparaadist ja mul polnud aimugi mis sellega tehakse. Nägi kahtlaselt jäänõu moodi välja, ainult et loksus seest ja kaant ei olnud. Arvasin, et tuleb siis teine sügavkülma panna ja nii mõnda aega see armas nõu meil veinipudeli jahutajana toimiski :) Kuni ükspäev leidsin manuaali ja tänu sellele sai ka aparaadi teine pool teises sahtlis kenasti mõtte juurde. Siinkohal märkuseks, et elasime toona üürikorteris, mistõttu ei teadnudki, et mis ja kus...

Edasi oli vaja leida hea retsept ja asuda masina võimeid testima. Ütlen kohe ära, et kuna see oli mingi suvaline odav plönn, siis õiget tekstuuri ma sellega küll ei saanud jäätisele. Maitse aga oli jalustrabavalt oivaline!


HAKKLIHASALAT

Siinkohal üks väga hea väheste kaloritega Taipärane hakklihasalat proovimiseks. Retsept pärineb Lusikas nimelisest saatest, Elmar Liitma varamust. Pilti mul pole, aga sest pole ka hullu, kuna ma nii ehk naa ei suuda neid eriti apetiitselt teha :)

Vaja läheb
600 g veisehakkliha
koriander
piparmünt
üks mahedam sibul
roheline sibul
2 laimi
kalakaste (sool)
purustatud tšillipipar
Bulgur-nisu või riis

Hakkliha panna ühe laimi mahlaga marineeruma nii 10 minutiks. Hakkida punt koriandrit, piparmünti, rohelist sibulat ja mugulsibul. Keeta valmis bulgur-nisu või riis. Hakkliha praadida ja tõsta kaussi, lisada juurde hakitud komponendid, maitsestada kalakastme, laimi mahla ja tšilliga. Segada. Serveerida kas eraldi bulguri või riisiga või siis võib ka selle sinna sisse segada.

Allikas: Kokasaade Lusikas

JAMBOLAYA

0,5 kg mereandide kokteili
1 sibul
2 küüslaugu küünt
veidi ingverit
peretselli
1 sellerivars
800 gr purustatud tomateid
2 rohelist paprikat
2 spl tomatipastat
1 spl tšillipastat
1 l vett
0,5 kg pikateralist riisi
tšillipipar
tüümian
sool
pipar
suhkur
4 spl Worchesteri kastet
3 spl õli

Poti põhjas pruunista hakitud sibul, küüslauk, ingver, seller, paprika ja petersell. Lisa purustatud tomatid, tomatipasta ja tšillipasta. Maitsesta Worchesteri kastme, tšillipipra, soola, suhkru ja musta piraga. Lisa vesi ja lase keema. Vala sisse riis ning hauta tasasel tulel 30 min. Seejärel lisa mereannid ja roheline sibul. Kui vaja lisa veel vett. Keeda veel veidi.
Võta külmast vein, pane nõud lauale ja naudi rooga :)

Allikas: selle allikaga on vähe keeruline, sest ma ei mäleta enam kuskohast põhiretsept välja tuli, ilmselt kuskilt guugeldades :)

TARTIFLETTE

(4-5 inimesele)

2,5 kg kartuleid
400 g peekonit, kuubikutena
2 sibulat
2 küünt küüslauku
1 reblochon juust
veidi rõõska koort
klaas või paar valget veini

Koori ja viiluta kartulid, nii sentimeetri paksuseks. Keeda pehmeks ja pane jahtuma. Prae pannil hakitud sibul ja küüslauk. Kui eelistad tugevamat küüslaugu maitset, siis ära haki ja prae, vaid purusta see veidi hiljem segusse. Lisa peekoni kuubikud ja prae mõnusasti kõik läbi.



SPINATISUPP

Tegemist on tõesti maitsva supiga, eriti kui kasutada värsket spinatit, see annab ilusa erkrohelise värvi. Võib olla külmutatud variant ka, ma ise pole sellega veel proovinud. Isegi lapsed sõid hea meelega, kuigi tõele au andes enne sööma asumist ütlesime, et see on hernesupp ... noh seniks kui nad leidsid, et on maitsev, siis võis tõe avaldada :)

Vaja läheb:
375 g värsket spinatit (originaalretseptis on 275 külmutatud spinatit)
2 kartulit
1 sibul
2 küüslauguküünt
1 puljongikuubik
2 dl vett
5 dl piima
100 g riivitud juustu






TOMATINE PAPRIKASUPP

Tomatised maitsed on meie köögi lahutamatuks osaks. Ma arvan, et koguseliselt on tomat suurim asi, mida poest koju tassime, kas siis ehedal kujul või konserveerituna. Ja praegu on poes see punane sõber nii võrratult hea ning soodne pealekauba. Mulle meeldib, et siin müüakse tomateid kenasti kobaras varre küljes. Minu arust see hoiab nende maitset tugevamana ja järelvalmimine on ka kõvasti parem. See võib olla siiski pelgalt minu ettekujutus :) Küll aga sain ma teada, et tomatid järelküpsevad kodus kiiremini, kui need asetada paberkotti koos banaaniga. Mis banaanist saab, seda ma ei tea :)

Tomatid sisaldavad palju lükopeeni ja beetakaroteeni ning on tänu sellele võimas antioksüdant. Lisaks pidavat ta vähendama vähiriski, diabeeti, luuhõrenemist, südame- ja veresoonte haigusi jne.